Räägin oma plaanist Garyle, endisele Manchesteri ülikooli sotsioloogiaprofessorile, kes koos oma hiina poiss-sõbra Bernardiga Chengdus baari peab. Gary ja Bernard haaravad mõttest kinni. Ruumide dekoreerimise ja rahva kutsumisega pole mul vaja vaeva näha, küll nemad kõik korda ajavad. Viin neile vaid kaks pudelit Vana Tallinna, millest külalistele vahuveinikokteile ehk eestipärasemalt „vikateid” segada.

Ühel sumedal augustikuu õhtul lähengi koos kümmekonna töökaaslasega Gary baari pidu pidama. Juba esimene pilk baarile lööb meid kõiki pahviks. Kogu ruumi täidavad pesunööridena lae alla tõmmatud paelad, millel ripuvad lillamustavalged lipukesed hüüdlausetega à la „Õnnelik riikliku päev!”. Paistab, et Gary ja Bernard on Google’i-tõlke ja Vikipeedia abil kõva ettevalmistustööd teinud. Kõiki sisseastujaid ootavad kandikutel kihisevad vikati-kokteilid.

Gary on peoinfo oma klientide meililistile laiali saatnud ning see on kohale meelitanud mitukümmend inimest. Nende seas on nii kohalikke „ekspätte” kui ka baari hiinlastest püsikliente. Kõige suuremal arvul on esindatud siinsetes IT-ettevõtetes töötavad soomlased.

Minu kolleegid instituudist toovad üllatusena kohale hiigeltordi, millest jätkub kõikidele baarisviibijatele. Töökaaslane Chris peab Eesti-teemalise sünnipäeva- ja rahvuspäevakõne. Ta pole küll kunagi Eestis käinud, aga ka temal on infot hankides Google’ist ja Vikipeediast palju kasu olnud. Kõne põhisõnumid on „Eesti keel Hiina teiseks riigikeeleks!”, „Tanel Padar Eesti presidendiks!”, „Kõik kaerajaani tantsima!” jne.

Pärast kõnet laulame Eesti hümni. Mina eesti keeles, soomlased samal viisil soome keeles ning ülejäänud seltskond ümiseb kaasa nii, kuidas oskab. Vaatan hümni ajal enda ümber ja imestan endamisi: umbes kuuskümmend inimest tähistab täna Chengdus suurejooneliselt Eesti päeva. Pole üldse paha, kui mõelda, et siit tuhande ruutkilomeetri raadiuses elab vaid üks eestlane.