Minu Vietnam: mis toimub sensatsioonilisel "armastuse turul"?


Minu Vietnam: mis toimub sensatsioonilisel "armastuse turul"?
Reuters/Scanpix

Katkend Kristina Kallase raamatust "Minu Vietnam", kirjastuselt Petrone Print.

Sapa lähedal asuv Khâu Vai küla on nagu paljud teised külad turistide hulgas kuulus oma iga-aastase turu poolest. Kuid tegemist ei ole tavalise pühvleid, plastkausse ja seelikukangast müütava turuga. Seal on päevakavas flirt, kurameerimine ja õnnelikematel ka musitamine ja kallistamine. Khâu Vai turg on armastuse turg! See on imepärane mägirahvaste tava, mis Hollywoodi produktsioonis tooks mahlakalt ja emotsiooniderohkelt ümber jutustatuna ilmselt sisse miljoneid dollareid!

Khâu Vai armastuse turule tullakse kokku kogu provintsist. Mõned hõimurahvad kõnnivad pikki päevi ja isegi ööbivad teepervedel, et sellest lõbust osa saada. Noored vallalised poisid ja tüdrukud suunduvad sinna lootuses leida oma elu esimene armastus. Veelgi enam — armastuse turul ei käi flirtimas ainult noored ja vallalised, vaid ka abielus olevad mehed ja naised. Emad ja isad panevad kord aastas selga oma parimad riided, seovad pähe uhked peakatted, löövad läikima kuldhambad ja suunduvad koos oma tütarde ja poegadega armastuse turule, et kohtuda endiste kallimatega ning juua klaasike veini! Seda kõike muidugi avalikult kogu külarahva silme all! Milline tore viis armukadedusega võitlemiseks ja pingete maandamiseks!

Mismoodi siis Vietnami mägirahvaste noored flirdivad? Tegelikult on neil samasugused tavad nagu meilgi: tüdrukud istuvad pundis koos ja laulavad armastuslaule, samal ajal kui poisid tirivad neid patsidest. Lõpuks võtavad noormehed julguse kokku ja kutsuvad oma väljavalitu phở supile!
Nagu paljudes Aasia kultuurides ei ole ka Vietnami mägirahvaste noortel kombeks avalikult õrnutseda, isegi mitte käest kinni hoida. Kuid kord aastas võetakse see piirang maha. Õhus on palju elevust, itsitamist ja punastamist. Hoitakse häbelikult kätest, klõpsutatakse pilte, kõrva sosistatakse lubadusi ja luuakse unistusi. Kirjutamata reegel on, et armastuse turul tehtud abieluettepanekuid võetakse tõsiselt ja neid aktsepteeritakse isegi juhul, kui teistele hõimuliikmetele ei peaks noorte valik mingil põhjusel sobima.

Kuid üllatuslikult ei olegi tegemist väga vana tavaga. Legendi järgi sai armastuse turg alguse sada aastat tagasi 1919. aastal. Erinevast hõimust tüdruk ja poiss kohtusid Khâu Vais ja armusid üksteisesse. Tüdruk aga olevat olnud nõnda ilus, et hõim ei olnud nõus teda teisest suguharust noormehele naiseks andma. Hõimude vahel puhkes vihane sõda. Ühel päeval sai noormehel inimestele kannatust toovast konfliktist küll ja ta jooksis tüdruku juurde ning nad otsustasid, et mõlemad lähevad oma teed, selleks et lõpetada hõimude vaenutsemine. Kuid nad leppisid kokku, et kord aastas, kuuaasta kolmanda kuu 26. päeval kohtuvad nad Khâu Vais. Sellest hetkest alates muutus Khâu Vai armastajate kokkusaamiskohaks.

Armastuse turust on kujunenud turismiagentuuride staar­üritus. See on miski, mida saab näha vaid korra aastas ja mis on sensatsiooniline ja elamusi pakkuv. Minul jääb kahjuks Khâu Vai armastuse turg nägemata, sest väikese lapsega kaugesse külakesse sõita tundub liiga vaevarikas ettevõtmine. Kuulduste kohaselt peetakse Sapa linnas aga armastuse turgu nüüd juba lausa igal nädalal. Avalikult käest kinni hoidvaid, kallistavaid ja suudlevaid turiste iga päev vaadates tundub Sapa noortele tõenäoliselt, et neile seatud piirang kogeda seda kõike vaid kord aastas ei ole õigustatud.