Ohvriabil on käimas teavituskampaania, mis kutsub kõrvalseisjaid üles märkama lähisuhtevägivalda ja sellesse sekkuma. Kõrvalseisjana saame palju ära teha ja vägivallale lõpu panna. Meid ümbritsevad eestlased räägivad oma kogemusest, et ka sina oskaksid märgata ja vajadusel aidata:

Ohvriabi töötaja jagab juhtumeid oma päevatööst

"On olnud juhus, kui 30aastane tütar tõi oma 50aastase ema ohvriabisse. Emal oli uus suhe ja see mees oli vägivaldne. Tütar oli justkui tugiisik, kes igati püüdis ema aidata ja veenis teda suhet lõpetama."

Naine ei puudunud töölt tihti mitte haiguse, vaid vigastuste tõttu

Ohvriabi töötajale helistas ühe asutuse juhataja, kes palus abi seoses ühe oma töötajaga. Ta rääkis, et see töötaja puudub sageli töölt, tuues põhjuseks, et on haige. Selgus aga, et selle naise elukaaslane peksab naist ja vigastuste tõttu ei saa naine tööl käia. Töötaja konsulteeris politseiga ja edastas info, kuidas tegutseda ja millised on abi saamise võimalused. Ta julgustas töökaaslasi vestlema naisega, edastama ohvriabi kontakti ja julgustama ka naist ohvriabisse pöörduma.

Teiselt poolt seina kostvad vanuri oiged

"Naaber helistas ja rääkis, et kuuleb teisel pool seina vana inimese oigamist. Naaber soovis jääda anonüümseks, kuna kartis. Informeerisin juhtunust vastavaid asutusi, kes läksid kohapeale vaatama. Veensin naabrit, et ta siiski sotsiaaltöötajatele trepikoja ukse avaks. Kohapeal selgus, et vägivalda ei olnud, vaid korteris elav naine oli maalt linna toonud oma voodihaige dementse ema, kes iga liigutuse peale oigas. Tänu sekkumisele sai naine kohalikult omavalitsuselt nõu ja abi vanuri hooldamiseks ning vajalikud teenused, mille olemasolust ei olnud naine teadlik."

Naisel puudus julgus esitada avaldus oma vägivaldse mehe vastu

Naine sai kodus peksa. Ta kutsus küll politsei, kuid avaldust oma mehe vastu ei teinud. Järgmisel päeval läks ta tööle, kus vigastusi märkasid ka töökaaslased, kes sõidutasid ta politseisse. Töökaaslaste veenmisel ja politsei julgustamisel tegi naine avalduse. Tänaseks on algatatud kriminaalasi, naine saab tuge psühholoogilt ja mees käib tugigrupis.

Märka ja ära jäta reageerimata!

Tunne huvi, kuidas läheb sinu lähedastel, naabritel, kolleegidel, sõpradel ja märgates vägivallamärke, tee esimene samm inimese aitamiseks. Kui vajad sobiva sekkumisviisi leidmiseks nõu, siis helista ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Nii saame koos aidata neid, kes täna meie abi enim vajavad. Vaata lisa SIIT.