Naised paraadil, president Merist ja vihmast rääkimata

Olen Naiskodukaitse ridades osalenud nii paljudel Võidupüha paraadidel, et üleslugemisel tuleb ühe käe sõrmedest puudu. Üks värvikamaid seiku on pärit Põlvas toimunud paraadilt. Aastal 2002, kui president Lennart Meri oli just Kadriorust lahkunud, tuli ta paraadi sellegipoolest vaatama.

Olime paraadmarsi lõpetanud ning ootasime laialisaatmise käsku, kui hakkas vihma sadama. Meile jõudis järele ürituselt
lahkuv president Meri, kes meie rivi eest pika sammuga möödus.

Nähes meid läbivettimise ootel, kergitas ta oma vihmavarju, naeratas ja ütles unustamatud sõnad: "Mul on vihmavari! Teil ei ole!" Õnneks pääsesime meiegi paari minuti pärast vihma eest varjule ning kuuma sõdurisupi juurde.

Veel üks meeldejääv sündmus leidis aset ühel esimestest paraadidest, kus ma osalesin. Nimelt pidas vaimulik pikemalt jutlust, kuid paraadi juhataja unustas meid kõiki selleks ajaks valvelseisangusse! Kes kunagi valvel on seisnud, teab kui raskeks see pikema perioodi jooksul osutub. Nii jalgadele kui alaselja lihastele. Vaestest lipuhoidjatest ei oska mõeldagi!

Mida paraad õpetab?

Kindlasti saab paraadil käies suure annuse distsipliini, õpib kannatlikkust ning koos toimimist. Rivis koos marssimine on kui ühes hingamine. Sa mõtled ja tahad käituda kui üks mees või naine. Samuti õpid hindama mugavaid, pehme sisetallaga jalanõusid.

Minu viimased kogemused paraadilt pärinevad kompaniipealiku ametipostilt. Ei ole sõnu kirjeldamaks tunnet kui ligi 60 naist sinu käskluste järgi rivis koordineeritult tegutsevad. See on isamaauhkus kõige ehedamal kujul!

Ka iga-aastased kiidusõnad naiste rivisammu kohta paitavad kõrvu. Rahvast möödamarsil kuuleme alati julgustavaid ja ergutavaid hüüdeid ning aplodeerimist, mis paneb veelgi erksamalt suure trummiga ühes taktis marssima. Saadav elamus on võrreldav laulupeo rongkäigul osalemisega, ainult sündmus on veelgi pidulikum.

Eesti naised, olete oodatud Naiskodukaitse ridadesse!