"Käisin töövestlusel ja kohtusime uue potentsiaalse ülemusega kaupluses, sest tal polnud aega kontoris kohtuda. Kogu vestluse käigus raius ta mulle peale, et ta on raudselt mind varem näinud ja mul on nii kena nägu, mida ta kunagi ei unustaks," meenutab naine. "Leppisime tööasjades kokku ja kohtusime siis järgneval päeval ka kontoris, kus allkirjastasime töölepingu. Selle ajal puuris mees mind oma silmadega. Samuti esitas palju küsimusi selle kohta, kuidas mul eraelus läheb ja kui kauaks plaanin nendega koos töötada.

Okei, leping tehtud ja mind ka graafikusse pandud. Muidugi lepingu kirjutamise päeval ta mainis, et võib teha natuke nalju, aga ma ei pea teda kartma.

Esimesel päeval kuulsin ka tööl vanematelt töötajatelt, kuidas ülemus kogu aeg viskab kahemõttelisi nalju ja ta oli isegi teinud sotsiaalmeediasse eraldi konto, kus kõik töötajad said siis lihtsalt rääkida asjadest, mis ei ole tööga seotud. Seal jagas ülemus endast pilte ja vahel ka oma naisest ning rääkis üsna pervertlikku juttu.

Kui olin seal firmas juba mõnda aega töötanud, hakkasid teised töötajad mulle rääkima, kuidas ülemus mind kaamerast jälgib ja siis teistele räägib, mida ma teen. Näiteks seda, kui palju tualetis käin või mida muud ma tööl teel. Samuti öeldi mulle, et ta teeb seda ka töövälisel ajal, näiteks kodus olles.

Lõpuks tundsin, et kogu see asi on muutunud minu jaoks suhteliselt ahistavaks. Kirjutasin ülemusele avalduse ahistamise kohta, sest see ei meeldinud mulle ja otsustasin päevapealt lahkuda. Tema aga väidab tänaseni, et ei tea ahistamisest midagi ja ei ole midagi valesti teinud. Mina ei kartnud talle seda aga otse välja öelda ja lahkuda."

*nimed muudetud

Jaga oma kogemust meiega naistekas@delfi.ee või kommentaariumis ja avaldame need anonüümselt Delfi Naistekas.