Naiste orjakaubandus: Põhja- ja Baltimaad lähevad koos kalale

Jutt on “tursapüügist”, sest sõna torsk märgib rootsi keeles nii tursakala kui mehi, kes raha eest ringi tõmbavad. Sõnamängu kasutab Rootsi riik naistega kaubitsemise vastases reklaamikampaanias, millega suvel ja sügisel liituvad teised Põhjamaad ning Eesti, Läti ja Leedu. Tegemist on kaheksa riigi valitsuste esimese ühise propagandasõjaga vägivaldse seksiäri vastu.

Esimesel ühisseminaril Tallinnas kirjeldasid osapooled kodust pilti ja kohalikku õigusruumi, leppisid kokku, et orjakaubandus on naiste vägivaldne vedu ühest riigist teise nende kehaga kaubitsemise eesmärgil ja et selle toitepinnas on sisemaine prostitutsioon, mis minister Siiri Oviiri sõnade järgi ei ole ei töö ega amet ja Rootsi ministri Margareta Winbergi meelest on meeste võimuiha väärastunud vorm.

Valdav oli seminaril arusaam, et raha eest seksiv naine teeb seda alati sunniviisiliselt ja ei toimiks nii iial, kui muud leiba leiaks. Sedaviisi seksiv naine on alati ohver, mees — kupeldaja või klient — on süüdlane.

Rootsi on kõige rangem. Seksi ostmine on seal juba kolmandat aastat kuritegu, selle eest võib mees saada trahvi või kuni kolm aastat türmi. Teised on leebemad, Taani ja Läti on need asjad omamoodi legaliseerinud, kehtestades reeglid, millest oma keha müüja peab kinni pidama. Taani ei pea prostituuti iial kurjategijaks, Läti trahvib ka naisi. Kui omavalitsus näiteks on määranud, kus kohas võib mehi passida, siis nii see ongi ja kohapeal ei või asjaga peale hakata, see juhtugu sinu enda või kliendi pinnal. Kampa koguneda või kambas töötada justnagu ei või.

Trahv võib algul olla sümboolne, isegi viis latti e 140 krooni. Eesti tunnistas seminaril, et bordellide puistamine hulga meeste ja koertega läheb meil nii kalliks maksma, et seda praegu ei tehta. Ühes asjas on kõik riigid ühel meelel: oma kehaga tehku igaüks enam-vähem mida tahab, teine ei tohi selle pealt teenida.

Kui suured on hirmul silmad?

Eesti arvab teadvat, et meil on 3000 prostituuti, 500 naist müüme aastas välja, 300 saavad iga päev kodus kolki, kui meeste vägivallast laiemalt rääkida. Aidsiennetaja Nelli Kalikova leiab, et 3000 on liiga palju öeldud. Turg on väheke kokku kuivanud, osa Eestis alustanud naisi on rännanud parematele jahimaadele. Olavi Kavald Keskkriminaalpolitseist pani ka 500 naise müügi kahtluse alla, sest kes see ütleb, et väljaränne just vägisi käis ja et naised ei teadnud, kuhu ja milleks nad kutsuti. Küll aga on politseinikud vastanud küsimustele selle kohta, kes meil pordumajades käivad.

45% neist tulevad hinnanguliselt Soomest, 23% on omad eesti mehed, 13% elavad mujal Euroopas, 10% Venemaal ja 9% veel kusagil. Rootsis on iga kaheksas mees kunagi kuskil prostituuti kasutanud. Nemad, nagu eespool öeldud, on nüüd sunnitud käima rohkem välismaal ja Rootsi tahab, et neid seksiseerimisi jääks vähemaks. Norra on kokku lugenud, et Koola poolsaare põhjatipus, kus Norral on Venemaaga tükike piiri, ületab selle piiri iga nädal 100 seksihimulist naist, kellest saavad nn seksituristid, mis on üks Norra nuhtlusi.

Niisiis liiguvad naised Lõunast Põhja ja Idast Läände, mehed vastupidi. Naised lähevad sinna, kus rohkem makstakse, mehed sinna, kus vähem küsitakse. Keskriminaalpolitsei oligi mures, et niipea, kui Eesti rikkamaks saab, hakatakse ka meile naisi salamisi sisse vedama.

Naistega teenib rohkem kui relvadega

Inimkaubitsemine puudutab Euroopas poolt miljonit naist ja last. Naised kui kaup on maailmas tervikuna narko- ja relvaäri järel kolmandal kohal, Ida-Euroopas aga esikohal. Ükski rahvas üksi selle vastu ei saa, peame tegema koostööd. Leedu ja Läti said seminaril kiita selle eest, et nende kriminaalkoodeksites on inimkaubitsemine kui kuriteo liik juba sees, Taanis on asjakohane seadus töös, orjakaupmees läheb seal varsti kuni kaheksaks aastaks kinni.

Eestis jõustub läinud aastal vastu võetud uus karistuseadustik 1.septembrist. Sealgi on sees sellised uued mõisted nagu orjastamine ja inimese isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine. Praeguse koodeksi järgi saame karistada näiteks prostitutsioonile kallutamise ja kupeldamise eest, ja justiitsministeerium kinnitas seminaril, et Tallinna Linnakohtus on olnud kuus prostitutsiooni vahendamise protsessi, kuigi naisõiguslane saalist täheldas, et kui Eestis räägitakse prostitutsioonist, siis pildi peal jooksevad ikka tüdrukud ringi, kliente ega kupeldajaid pole kuskil näha.

Madonnasid juurde, hoorasid vähemaks

Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo juhataja Ülle-Marike Papp tõdes, et Eesti naised jagasime me madonnadeks ja hooradeks juba siis, kui laulsime ”Maa tuleb täita lastega!” Noortest peredest ja pordumajadest said meie uue vaba elu justkui võrdväärsed koostisosad. Nüüdseks oleme ära erotiseerinud kogu oma tarbimiskultuuri.

Me oleks siingi justnagu modernsed ja liberaalsed, aga Ülle-Marike Papi meelest tegelikult väga konservatiivsed ja jäigad, pidades naise ülesandeks eelkõige meeste rahuldamist. Üks l-tähega sõna on Eesti meelest ja keelest kadunud. Siiri Oviir tunnistas kõnepuldis, et tema küll ei julge seda suhu võtta ja Ülle-Marike Papp tsiteeris Tammsaaret, kes ütles, et litsid mehed need Vargamäe mehed. Sügisest saame neist asjust teadlikumaks. Orjandusevastast ühiskampaaniat koordineerib Eestis Kristiina Luht, kes hakkab tööle sotsiaalministeeriumi katuse all.