Neitsilikkuse kontroll tänapäeval
1. tüdruk võis sündida neitsinahata
2. neitsinahk võib kergelt rebeneda tavalise füüsilise tegevuse ja spordi ajal
3. tampoonid võivad neitsinaha laiali venitada
Sageli uuritakse pulmaöö järel noorpaari voodipesu, et leida sealt verd, kuna arvatakse, et neitsi peab esimese vahekorra ajal veritsema. Aga paljud neitsid ei pruugi esimese vahekorra ajal veritseda.
Keskajal oli palju alternatiivseid meetodeid tüdruku neitsilikkuse kontrollimiseks. Üks võimalus oli uriinianalüüs (neitsi uriin on selge ja sädelev), teine uurida tüdruku rindu (neitsi rinnad on kikkis). Keskaja lugudes räägitakse maagilistest esemetest, mida kasutati neitsilikkuse ja abielutruuduse kontrollimiseks. Üks levinumaid oli maagiline joogisarv. Truudusetud naised ei suutnud sellest juua ning ajasid veini sarve tagasi. Keskajal oldi rohkem huvitatud naise kui mehe neitsilikkusest.
Amnesty Internationali ametlik seisukoht neitsilikkuse kontrollimise kohta on, et see on sootunnuslik piinamisel või ebainimlikul ja alandaval käitumisel põhinev vägivald.
Neitslikkuse kontroll Indias
Indias on sajanditevanune "Kukari ki Rasam" (niidirituaal) traditsioon, mille puhul kasutatakse neitsinaha puutumatuse kindlaks tegemiseks niiti. Seda ei kasutata lihtsalt naiste piinamiseks, pruudi perekond kasutab seda sageli rahategemiseks. “Ebapuhtaid” pruute pekstakse, et nad avaldaksid oma armukese nime ja viimaseid sunnitakse siis maksma pruudi perekonnale suuri rahasummasid.
Naised on sellises olukorras sageli valmis nimetama mistahes mehe nime, et piinadest pääseda. Pruute sisuliselt pekstakse, et nad tunnistaksid üles armulood, mida võibolla ei ole olnudki. Politsei väidab, et nad ei saa midagi teha, kuna see ei ole ebaseaduslik, pigem amoraalne. India kriminaalkoodeks neitsilikkuse teste ei hõlma, seepärast ei saa sellist tegevust pidada kuriteoks ning kriminaalasja algatada.
Indias on naisorganisatsioonid aktiivsed, aga naiste neitsilikkuse kontrolli lõpetamist nõudev liikumine ei ole veel kuigi tugev. Indias kasutatakse neitsilikkuse testimiseks ka veetesti "Paani ki Dheej" või tuletesti "Agnipariksha". Veetesti puhul peab naine hoidma vee all hinge kinni, kuni testi läbiviija astub sada sammu. Kui ta ei suuda seda teha, ei ole ta neitsi.
Tuletesti korral puhul tuleb neitsil kanda käes hõõguma aetud rauda, kusjuures käsi kaitseb vaid lehtedest ja taignast tehtud õhuke alus. Kui naise käed saavad kõrvetada, ei ole ta neitsi. Sansi naised ei ole valmis sellele probleemile tähelepanu tõmbama, seega ei saa ka valitsus selles suhtes palju ära teha. Paljud Sansi inimesed usuvad, et koduseinte vahel mehe ja naise vahel toimuv on nende eraasi, seega on kõige parem võimalus sellise praktika muutmiseks haridus.
Neitsilikkuse kontroll Türgis
Türgis otsustas valitsus sekkuda neitsilikkuse kontrollimisse, kui viis 12-16-aastast tüdrukut püüdsid sooritada enesetappu, sest neil kästi minna süütusekontrolli, kuna nad olid ühel õhtul ühiselamusse hilja tagasi tulnud. Nais- ja pereasjade minister püüdis teha selgeks, et antud probleemile ei tasu pöörata kuigi tõsist tähelepanu. “12- ja 13-aastased tüdrukud rasestuvad. Kui tüdrukud sooritavad süütusetesti pärast enesetapu, oleksid nad teinud seda niikuinii. See ei ole nii oluline. Me peame kehtestama teatud tõkestavad tingimused,” leidis miniter.
Neitsilikkust peetakse moslemi kultuuris ülimalt tähtsaks, aga teste viiakse läbi peamiselt Türgis, kus on seadusega määratud, et mees on perekonnapea. Pruudi jaoks on süütus väga tähtis ja seda sümboliseerib pulmapäeval ümber vöö kantav punane pael.
Türgi arstide hulgas viidi läbi küsitlus, mis näitas, et 118 arstist 68 protsenti usub, et süütuseproovid ei ole sobivad, kui tegemist ei ole seksuaalse kuritarvitamisega, aga ometi on neist 45 protsenti selliseid teste sotsiaalsetel põhjustel läbi viinud. Enamus vastanutest (93 protsenti) on seisukohal, et sellised testid on patsientidele psühholoogiliselt traumeerivad ja 58 protsenti ütles, et vähemalt pooled naistest lasevad neitsilikkust kontrollida vastumeelselt.
Peamised põhjused selliste testide läbiviimiseks on vabatahtlikud seksuaalvahekorrad alaealiste vahel, tõendamaks, et lahutuse eel ei toimunud seksuaalvahekorda, täiskasvanute vahelise seksuaalvahekorra kahtluse korral, kui pruut pulmaööl ei veritsenud ning abielueelse süütusetunnistuse saamiseks.
Rahvusvahelise ja Euroopa inimõiguste ja poliitiliste õiguste konventsiooni kohaselt, mille Türgi on ratifitseerinud, on neitsilikkuse kontrollimine vastuolus inimõigustega.
Neitsilikkuse kontroll Lõuna-Aafrikas
Eksperdid prognoosivad, et tänavu sureb Lõuna-Aafrikas aidsiga seotud haigustesse 120 000 inimest ning seal elab üle 100.000 aidsiorbu. Seepärast on kohalike kogukondade juhid huvitatud vana neitsilikkuse kontrollimise traditsiooni elustamisest, et võidelda aidsi vastu. Nad arvavad, et neitsilikkuse kontrollimisega kaitsevad nad kohalikku kogukoda, kuna sellega kutsutakse inimesi üles seksist hoiduma. Sellised testid on väga populaarsed ja sajad tüdrukud seisavad kontrolli oodates tundide kaupa järjekorras. Zulu valitsusjuhtide hinnangul kontrollitakse iga kuu kümnete tuhandete tüdrukute neitsilikkust.
Lääneriikide kriitikud väidavad, et selline hirmukultuur aitab “teismeliste möllavaid hormoone” vaid ajutiselt vaos hoida. Kriitikute sõnul tuleb nii poistele kui tüdrukutele rääkida seksist, kondoomidest, aidsist ja suguhaigustest. Kogukonnajuhid ega keelduvad noori kondoomide küsimuses harimast, kuna nad kardavad, et see tekitab uudishimu ning innustab poisse ja tüdrukuid neid järele proovima. Valitsuseni on jõudnud signaalid, et vanemad peksavad süütusetestil läbi kukkunud lapsi.
Tervishoiuministeerium on mures, aga ei kavatse selles suhtes midagi ette võtta, kuna aids on võtnud epideemilised mõõtmed ja ministeerium ei taha haiguse levikut hoogustada Lõuna-Aafrikas, peamiselt Zulu piirkonnas, kontrollitakse kuni neljakuuste laste neitsilikkust, et kaitsta neid seksuaalse kuritarvitamise eest.
Koguni 50-aastased naised käivad neitsilikkust kontrollimas, et näidata oma kasvavat sotsiaalset prestiizhi. Ühe tüdruku sõnul ei ole praegune aeg sobiv poistega magamiseks ning neitsilikud tüdrukud hoiavad eemale tüdrukutest, kes seda teevad. Neitsilikkuse kontrolli edukalt läbinud tüdrukud kannavad sageli otsmikul värvilisi täppe, et oma puhtust maailmale näidata. Paraku ei ole see alati hea mõte. Kuna eksisteerib müüt, et seksuaalvahekord neitsiga aitab ravida aidsi, langevad paljud naised pärast neitsilikkuse kontrolli vägistamise ohvriks.
Ühes Zulu koolis on 1500 õpilasest pooled käinud süütust kontrollimas, sealjuures alla 30 ebaõnnestunult. Mõnikord korraldatakse Zulu kultuuris süütuse kontrolli tseremoonia tähistamiseks suuri pidustusi ning tapetakse veiseid.
Ka poisse kontrollitakse, vaadates üle nende peenised. Jäik eesnahk viitab süütusele. Poiste süütuse kontrollimiseks tõmmatakse kahe puu vahele maast umbes 90 sentimeetri kõrgusele traat ning poistel lastakse selle juures käsi kasutamata urineerida. Kui nad urineerivad sirge joana, siis on nad süütud, kui aga kusi pritsib, siis mitte. Poistel lastakse ka liiva kusta, kusjuures süütu poisi uriin teeb väidetavalt liiva sisse selgepiirilise augu.
Lõuna-Aafrika soolise võrdsuse komisjon arutas süütusekontrolli eriistungil ja jõudis järeldusele, et see on üldiselt negatiivne, aga märkis samas, et inimestel on õigus traditsioone järgida. Suureks probleemiks on Lõuna-Aafrikas see, et seal puuduvad lapsehoidjad. Vanemad tulevad õhtul töölt koju ega tea, mis lapsed päeva jooksul on teinud.
Paljud vanemad usuvad, et sellised testid aitavad vältida aidsi, kuna aitavad selgitada välja süütud ja rüvetatud. Viies Zulu koolis korraldatakse selliseid kontrolle koguni kuueaastastel lastel, et “nad nendega ära harjuksid”. Tundub, et seksuaalharidus ei tule seal lähiajal kõne alla. Üks kohalik kooliõpetaja ütles, et kool on kondoomide vastu, kuna see reklaamib seksi lõbu pärast, kusjuures kondoomiga saab mees minna teise mehe naise juurde, kuna rasestamise hirmu ei ole. Lastele ei ole selliseid asju vaja õpetada, märkis ta.
