Ole osav juht ja pane teised tegema asju, mida nad tegelikult teha ei taha!
Teistelt midagi küsides on väga oluline mõista nende mõttemaailma. Sageli arvatakse, et mingi ettepaneku, tööülesande või palve esitamisel on vajalik seda põhjendada. „Palun saada mulle aruanne kindlasti täna, sest ma pean selle ise ülemusele edasi saatma.” Ajakiri Psychology Today vahendab uuringut, mis taolise levinud arvamuse ümber lükkab. Selgub, et argumenteerides või põhjendusi kuuldes hakkab vestluspartner automaatselt otsima vastuargumente ning on hoopis vähem valmis sinuga kokkuleppele jõudma. Lisaks toimib nn „Benjamin Franklini efekt“ — inimesed suhtuvad hästi nendesse, kellele nad saavad isiklikku teenet osutada! Jah, te lugesite õigesti. Me ei suhtu hästi mitte neisse, kes MEILE teeneid osutavad, vaid neisse, kellele me ISE vastu tuleme. Benjamin Franklin olla seda edukalt kasutanud ebasõbralike kolleegide puhul — küsides neilt teenet, muutusid vaenulikud kaastöötajad meeldivateks sõpradeks. Seda fenomeni on viimase 50 aasta jooksul kinnitanud ka lugematud teaduslikud uuringud. Seega… kui me tahame, et keegi teeks midagi, mida ta ei taha teha, siis ei tohi oma palvet põhjendada. Tuleb paluda isiklikku teenet ja inimesed tulevad vastu asjades, mida nad pisut ametlikuma suhtumisega iialgi ette ei võtaks.
Kuidas panna kedagi enda tahtmist tegema ehk kuidas teha neile raskeks „ei” ütlemine? Selleks on samuti rida väikesi ja lihtsaid võtteid. Naerata, naerata ja veel kord naerata — muidugi mitte nagu idioot, vaid kui sõbralik kolleeg. Kasuta ohtralt sõna „palun”. Me õpetame selle võlusõna jõudu lastele, aga unustame tihti tavaelus kasutamata. Palumine on kuidagi alandav ja raske? Tegelikult töötab „palun” ülimalt võimsalt, kui seda õigel hetkel pruukida. Ehk siis kokkuvõtteks — tee ennast võimalikult meeldivaks! Mida meeldivam sa hetkel oled, seda raskem on sulle ära öelda. Kortsus kulmuga ametliku tooniga esitatud palvet on tunduvalt lihtsam ignoreerida.
Me kõik oleme pannud tähele, et lähedaste kolleegide vahel võivad tekkida tugevad sõprussidemed. Ülimat pingutust nõudnud ühine projekt lähendab osalisi ja võib jätta aastaid kestva ühtsustunde. Samuti on mitmed psühholoogilised uuringud kinnitanud, et ühine rabelemine lähendab inimesi. Olukorras, kus me tahame, et keegi teine midagi teeks, tuleb ennast appi pakkuda. Esiteks on tal raskem ära öelda, kui sa ka ise juba kampa oled löönud ja teiseks tekitab koostöö (isegi ebameeldiv ja tüütu töö) meeldivust. Meeldivust, mis omakorda aitab tal järgmisel korral veelgi kindlamini just sinu poolt tulnud palvetega arvestada.
Allikas: ajajuhtimine.ee