Olevipäevast tulevad tähed taeva

29. juuli olevipäevast tulevad tähed taevasse. Päeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Tapeti lammas või vasikas karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks.

Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi, märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad — lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.

Rituaalsete toitude hulka kuulusid lambaliha, klimbisupp ja õunasupp.

Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormsi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik.

Olovipääval tapetakse ikka üks loom mõnes kohas ära, et seega paha haigus või kuri silm loomade külge ei hakka. Kärla, 1890

Oolipäe oli see komme, et pidi mingi loom tingimata ära tapetama. Kui oolipäeval loom tapmata, siis ei siginend loomad enam. Jämaja, 1927

Tapeti lammas. Kui muud ei saadud, tapeti kas või kukk ära, aga liha pidi saama keedetud ja söödud, muidu tuli õnnetus. Kärla, 1959

Olevipäeval tapeti oinas, et loomad ei sureks. Kaarma, 1894

Olevipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev. Olav II Haraldsson oli sõdalane ja piraat Läänemerel ja Normandias, võttis seal vastu ristiusu ja võitles taanlaste vastu Inglismaa poolel. Norrasse naasnuna sai temast kuningas ja maa ristiusustaja. Tegutses jõu ja veenmisega, mis viis lõpuks ülestõusudeni. 1029. aastal põgenes ta Taani ja Inglise kuninga Knudi mässu eest maalt välja. Sai 29. juulil 1030 surma katsel oma kuningavõimu taastada. Kuulutati pärast surma Norra kaitsepühakuks.

Pärimuse järgi hakanud tema hauast voolama raviomadustega allikas. Olavi kultus levis väga kiiresti kogu Skandinaavias pärast seda, kui võimule tuli tema poeg Magnus. Viikingiajal oli Olavi kultus väga levinud ka Inglismaal.