Paavlipäeval sünnib esimene hülgepoeg

Paavlipäev, 25. jaanuar, on tuntud päev saartel ja Lääne-Eestis. Kui tõnisepäev ja küünlapäev näitavad talve keskpaika mandril, siis saartel märgib talve poolitajat paavlipäev. Tänane päikesepaiste ennustab head suve, rikkalikku viljasaaki ja head heinaaega. Sajuse ilma järgi kardeti haigusi ja surma. Ka kevade lähenemise märgid ilmuvad paavlipäevast: soe kivi visatakse merre (pragu tuleb merejäässe), sünnib esimene hülgepoeg ning uss pöörab pesas teise külje.

Paavlipäeval oli keelatud igasugune villasetöö. Kehtis veel pühkmete väljaviimise keeld — sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse. Saartel algas paavlipäeval putukate tõrje.

Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Kristlikus kalendris on tegu Pauluse ümberpööramise pühaga.

Paulus ehk Saul(us) sündis Tarsoses ja oli äge kristlaste vastane. Teel kristlaste kogudust hävitama tabas teda ilmutus. Pimedana saabus ta Damaskusesse, kus raviti käte pealepanemisega taas nägijaks. Selle ime järel lasi Saulus end ristida ja sai uueks nimeks Paulus. Sestpeale oli ta tulihingeline kristlane, kes hukati hiljem keiser Nero käsul — tal raiuti pea otsast.