Kui Tijanniya Mint Tijani ema ütles tütrele “Sa lähed vaheajal kõrbesse, et seal teiste tüdrukutega tutvuda ja magusaid toite süüa,” kõlas see nagu suvelaagri kirjeldus. Tijanniya oli sellest mõttest elevil. “Ta ütles, et koju tagasi tulles on minust saanud kaunis naine.”

Kümme päeva hiljem sööb 14-aastane Tijanniya, sportlik koolitüdruk Lääne-Aafrika riigi Mauritaania linnast Atarist, koos viie teise 7– 12-aastase tüdrukuga hommikueinet. Nad istuvad pead-jalad koos ühes liivakivist hütis keset Sahara kõrbe. Tijanniya magu on söödud tohutust kitsepiima ja rasvase kuskussi kogusest juba punnis, aga eine ei ole veel sugugi läbi. Järgmiseks käiguks on umbes pooleliitrine portsjon veega pudruks tambitud hirssi.

Tüdruk kugistab alla ka selle paksu kördi — tal ei ole valikut. Kui ta peaks söömisest keelduma, ähvardab roosasse hõlsti riietatud vanem naine teda pika kepiga peksta. Ja mis veel jubedam, kui tüdruk oksele hakkab, sunnib naine teda väljaoksendatu uuesti alla neelama.

Väljas kuhjab tugev tuul liiva veidratesse ja leidlikesse kujunditesse. Siia Atari läheduses asuvasse hüljatud paika on tüdrukud saadetud leblouh’ks, traditsiooniliseks jõuliseks sundsöötmiseks. “Eesmärk on neid toita nii kaua, kuni nende kehad õhupallidena punsuvad,” ütleb Aminetou Mint Elhacen, 50-aastane naine, kes tüdrukuid kepiga korrale kutsub.

Mauritaania on ligikaudu miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga kõrbes asuv riik, kus naiseilu ideaal on ameerikaliku kõhnusekultuse vastand. Kohalike traditsioonide järgi on naisekehal rippuvad rasvavoldid ülimalt seksikad.