Pihtimus: alkohol teeb minust huvitavama ja enesekindlama naise!

Lugesin Naistekast artiklit "Pole midagi odavamat purjus naisest!" ja tunnistan ausalt, et see pani mind kohkuma. Ma tean, et mõned purjus inimesed võivad tunduda ebameeldivad, kuid ma poleks iial arvanud, et alkohol naise mõne inimese silmis nii maha teeb...

Naised võivad purjus peaga muutuda väga imelikeks, riiakateks, dramaatilisteks, isegi litsakateks. Ma ei julge öelda, et minu endaga poleks seda juhtunud, aga enamasti muudab alkohol mind pigem teises suunas. Ma tõsimeeli tunnen end kerge promilliga parema inimesena!

Olen üsna tagasihoidlik ja vaikne, huvitun peamiselt sellistest teemadest, mis laiale ringile peale ei lähe. Mu seltskonnas pole lihtsalt väga palju neid, kes viitsiks lähemalt süveneda mu “igavasse” töösse või tolmusesse kirjandusse, mida ma armastan. Olen töölt leidnud paar n-ö intelligentset vestluskaaslast, kuid mu parimad sõbrannad ja sõbrad on teiste huvidega. Käime tihti koos väljas ja seltskonda imbub pidevalt uusi inimesi. Kõik uus teeb mind aga ärevaks, ma muutun häbelikuks ja kipun oma sõnade otsa koperdama. Siin ulatabki mulle abikäe kangem siider või rummkoola…

Ma tunnen end ilusamana, ma olen enesekindlam ja leian palju kiiremini huvitavaid vestlusteemasid. Olen seltskondlik, naeran ja kogemus on näidanud, et see võlub ka inimesi rohkem minu lähedust otsima. Kui ma kössitaks üksi nurgas ja ootaks “printsi valgel hobusel”, kes huvitub samadest asjadest, mis mina, siis ma jääksingi üksinda. Palju lihtsam on “nina täis võtta” ja ise seltskonda sulanduda.

Ärge suhtuge joogistesse naistesse nii negatiivselt. Võib-olla on nad nagu minagi. Ehk leiavad ka nemad alkoholist julgust ja inspiratsiooni olla seltskondlikumad ja lõbusamad. Kui ma olen joogine, naudin ma õhtut täielikult. Kainena oleks midagi justkui puudu. Ma ei ole joodik ega joo nüüd just iga päev, pigem ikka nädalavahetustel. Aga seni kuni ma olen selline noor ja arg... Seni on mu relvaks tõesti alkohol.