Oma kodulehel avaldas 3D Kogudus hiljuti Kristeri tunnistuse, kes tänu noorele pastorile Jakobile homoseksuaalist heteroks muutus. Krister kirjutab oma tunnistuses:
Enne kristlaseks saamist oli minu elu täielikult teistsugune — põhiliselt seepärast, et olin gei. Olin seda teadnud kogu oma elu, mingit otsustavat hetke minu elus ei olnud, mil tegin valiku oma seksuaalsuse kohta. See kujunes lihtsalt välja, kuniks seda lõpuks iseendale ja tükk aega hiljem lähedastele tunnistasin. Arvan, et selliseks kujundas mind keskkond, kuna kasvasin üles ainult ema hoole all ja lapsena sain alati paremini läbi pigem tüdrukute kui poistega. Huvi meessoost isikute vastu tekkis seega isaliku eeskuju puudumise ja vähese läbisaamise tõttu oma sookaaslastega.
Minu elu defineerivad kaks kõige julgustnõudvamat hetke. Neist üks oli siis, kui avasin ennast 18-aastaselt esimest korda emale ja paarile sõbrale, kes mu olukorda mõistsid ja mind igati toetasid. Tundsin, et saan edasi elada muretumal ning enda suhtes ausamal viisil. Arvan, et olin tol ajal üsna õnnelik, aga üleva emotsiooni varjutasid juhusuhted mitme mehega, mis ei rahuldanud mu vajadusi. Peale viimast suhet blokeerisin suhtluse neist kõigiga, langesin sügavasse depressiooni ja seisin identiteedikriisi ees.
Tol hetkel olin käinud 3D koguduses paar kuud. Käisin seal eelkõige inimeste tõttu, aga ei tunnistanud neile oma seksuaalsust enne üheksa kuu möödumist. Arvasin, et kristlased vihkavad homoseksuaale. Olin meeleheitel oma isiksuse tõttu, sest ühelt poolt uskusin ma Jumala olemasolu, aga teiselt poolt ei saanud aru, kas minu seksuaalsusel on midagi viga. Ühiskond oli põlemas kooseluseaduse üle ja ma tundsin, et seisan kahe leeri vahel: toetasin endasuguseid, aga ei pidanud homoseksuaalsust ikkagi päris loomupäraseks.
2015. a veebruaris pidas 3D koguduse pastor Jakob jutluse homoseksuaalsuse kohta, mis tekitas minus tohutut ebamugavustunnet. Ühiskonnas valitseva arusaama tõttu kartsin, et tema ja kogudus mõistavad minu seksuaalsust juba eos hukka, isegi kui ma polnud neile ennast veel avanud. Ehkki olin jutluseks vaimselt tugevalt ette valmistunud, vastas Jakob suure üllatusena kõigile minu küsimustele ja seisukohtadele, millega olin oma käitumist iseendale seni põhjendanud. Jutluse käigus jäi kõlama üks Jakobi seisukohtadest, mis mind tugevasti kõnetas. Nimelt arvas ta, et homoseksuaalsus pole mitte loomult kaasasündinud tunnus ega ka haigus, vaid et see on välja kujunenud pigem lapsepõlve puudujääkide tõttu, olles ühtlasi ka seksuaalsõltuvus, millelaadne kiusatus võib tekkida juba arengu alguses.