Oma kodulehel avaldas 3D Kogudus hiljuti Kristeri tunnistuse, kes tänu noorele pastorile Jakobile homoseksuaalist heteroks muutus. Krister kirjutab oma tunnistuses:

Enne kristlaseks saamist oli minu elu täielikult teistsugune — põhiliselt seepärast, et olin gei. Olin seda teadnud kogu oma elu, mingit otsustavat hetke minu elus ei olnud, mil tegin valiku oma seksuaalsuse kohta. See kujunes lihtsalt välja, kuniks seda lõpuks iseendale ja tükk aega hiljem lähedastele tunnistasin. Arvan, et selliseks kujundas mind keskkond, kuna kasvasin üles ainult ema hoole all ja lapsena sain alati paremini läbi pigem tüdrukute kui poistega. Huvi meessoost isikute vastu tekkis seega isaliku eeskuju puudumise ja vähese läbisaamise tõttu oma sookaaslastega.

Minu elu defineerivad kaks kõige julgustnõudvamat hetke. Neist üks oli siis, kui avasin ennast 18-aastaselt esimest korda emale ja paarile sõbrale, kes mu olukorda mõistsid ja mind igati toetasid. Tundsin, et saan edasi elada muretumal ning enda suhtes ausamal viisil. Arvan, et olin tol ajal üsna õnnelik, aga üleva emotsiooni varjutasid juhusuhted mitme mehega, mis ei rahuldanud mu vajadusi. Peale viimast suhet blokeerisin suhtluse neist kõigiga, langesin sügavasse depressiooni ja seisin identiteedikriisi ees.

​Tol hetkel olin käinud 3D koguduses paar kuud. Käisin seal eelkõige inimeste tõttu, aga ei tunnistanud neile oma seksuaalsust enne üheksa kuu möödumist. Arvasin, et kristlased vihkavad homoseksuaale. Olin meeleheitel oma isiksuse tõttu, sest ühelt poolt uskusin ma Jumala olemasolu, aga teiselt poolt ei saanud aru, kas minu seksuaalsusel on midagi viga. Ühiskond oli põlemas kooseluseaduse üle ja ma tundsin, et seisan kahe leeri vahel: toetasin endasuguseid, aga ei pidanud homoseksuaalsust ikkagi päris loomupäraseks.

2015. a veebruaris pidas 3D koguduse pastor Jakob jutluse homoseksuaalsuse kohta, mis tekitas minus tohutut ebamugavustunnet. Ühiskonnas valitseva arusaama tõttu kartsin, et tema ja kogudus mõistavad minu seksuaalsust juba eos hukka, isegi kui ma polnud neile ennast veel avanud. Ehkki olin jutluseks vaimselt tugevalt ette valmistunud, vastas Jakob suure üllatusena kõigile minu küsimustele ja seisukohtadele, millega olin oma käitumist iseendale seni põhjendanud. Jutluse käigus jäi kõlama üks Jakobi seisukohtadest, mis mind tugevasti kõnetas. Nimelt arvas ta, et homoseksuaalsus pole mitte loomult kaasasündinud tunnus ega ka haigus, vaid et see on välja kujunenud pigem lapsepõlve puudujääkide tõttu, olles ühtlasi ka seksuaalsõltuvus, millelaadne kiusatus võib tekkida juba arengu alguses.

Kitsamas tähenduses defineeritakse homoseksuaalsust kui seksuaalset orientatsiooni ehk püsivat seksuaalset eelistust. Tegemist on kestva seksuaalse kiindumusega samasooliste isikute vastu. Seega loogiliselt võttes — homoseksuaalsus ei ole inimese enda vaba valik.

Kristeri tunnistus jätkub:

Selleks ajaks olin Jeesuse juba oma isiklikuks päästjaks võtnud ja palvetasin tema poole, et ta annaks mulle vastuse, kas minu eluviis on normaalne ja kas ma saan sellisena täisväärtuslikult elada. Peale mitut kuud mõistsin, et Jumalal on minu jaoks olemas parem plaan ja et end täielikult Talle andmiseks pean ma oma patud üles tunnistama. Siinkohal mainin, et patt kui selline on ükskõik mistahes Jumala plaanidest erinev tegu või mõte, mis tähendab, et homoseksuaalsus ei ole hullem näiteks valetamisest või ropendamisest ega ka muudest seksuaalsetest kiusatustest nagu pornograafia või abielueelne seksuaalelu. Patt on patt ning minu soov oli järgneda Jeesusele täies puhtuses ja alandlikkuses.

Minu elu teine tähtsaim hetk oli siis, kui tunnistasin üles oma patud ja elumuutuse koguduse ees 20-aastaselt Võimaluste Festivali teisel hommikul. Selleks ajaks tundsin, et Jumal on mu elu täielikult muutnud: ma olin puhas hingeliselt ja kehaliselt, ma ei pidanud seksuaalsust enam enda puhul identifitseerivaks tunnuseks ning ma olin enda suhtes tohutult enesekindlam ja ausam. Minu väärtused olid muutunud ja ma ei olnud enam gei. Peale tunnistusele järgnevat kiitvat ja julgustavat tagasisidet mõistsin lõpuks, et kristlased ja Jumal ei vihka homoseksuaale, vaid et Jumala ja koguduse jaoks oleme me kõik Tema armsad lapsed ja võimelised meeleparanduseks.

Kokkuvõtteks usun ma, et homoseksuaalsus kui selline ei ole sünnilt loomupärane, vaid et see kujuneb vastavatel inimestel välja eri põhjustel — minu puhul kasvukeskkonna mõjude tõttu. Samas ei suhtu ma homoseksuaalidesse põlgusega, sest olles olnud üks nendest, tunnen ma nende väärtusi ja põhimõtteid ega saa neid kuidagi isiklikult hukka mõista. Ehkki mõtlen vahel endise mina peale, olen ma tänaseks täielikult muutunud mees ja kui ühiskond lubab, siis kategoriseerin ennast heterona. Püsin rõõmsalt ja rahulolevalt Jumala teel ning olen kindel, et Ta juhatab mind edasi parimas suunas. Usun, et Jumalal on igaühe jaoks olemas suurem plaan ja ma olen südamest tänulik, et Ta on minu puhul näidanud, et läbi Jeesuse pääste võib tõepoolest igaüks muutuda.

(Allikas: 3D Koguduse kodulehekülg)

Olgugi, et mul on hea meel lugeda, kuidas Krister on leidnud oma õnne, olen samas nördinud selle üle, kuidas noortele inimestele ajupesu tehakse. Jah, just ajupesu — sest homoseksuaalsuse põhjuseid ja põhjustajaid on uuritud aastakümneid ja seda põhjapanevate tulemusteta. Erinevad teooriad ja uurimused on vaadelnud seda nii bioloogia, psühholoogia kui ka pedagoogika vaatenurgast. Kõiki neid uurimusi ühendab aga üks tunnus — see, et nendest ühtegi ei ole lõpliku tõena kinnitatud. Homoseksuaalsust võib esile kutsuda mitu erinevat faktorit kas eraldi või samal ajal. Seega ei põhine pastor Jakobi väide selle kohta, kuidas homoseksuaalsus kujuneb välja lapsepõlve puudujääkide tõttu või sellest, et laps on emaga lähedane mitte mingitel faktidel. Kurb.