750grammine kilesse pakitud põrsakujuline sink on puhas käsitöö, selgitas Viljandimaal Saarepeedil tegutseva Oskari tehnoloog Ene Puust. Päevas jõutakse teha sada läikiva kamaraga jõulupõrsast.

"Oleme läinud seda teed, et teeme kaunist ja kallist," ütles Puust. Jõulupõrsa kilo maksab kaupluses umbes 100 krooni.

Teise koha sai Saaremaa liha- ja piimatööstuse vürtsikas verivorst. Omapärast maitse- ja lõhnabuketti täiendab kerge suitsumaitse. "Tahtsime teha midagi erilist," ütles delikatessvorsti üks autoreid Malle Mägi.

Kolmandaks jäi Talleggi broileri delikatessrulaad. Eriauhinna sai Järvamaal Albus tegutseva ASi Balsink pohladega peekonipraad, mida võib süüa soojalt ja külmalt.

Eesti Lihaliidu jõulukonkursil oli üheksa toodet. "Üldmulje on huvitav," hindas tooteid z^üriile ette valmistanud põllumajandusülikooli lihainstituudi lektor Riina Soidla. "Liha maitsestamiseks on kasutatud kuivatatud ploome, aprikoose, pohli."

Zhürii nurina peale, et jõulupraed kippusid olema liiga magedad ja magusad, ütles ta, et eestlane peab oma maitseharjumusi muutma ja vähem soola tarbima.

Kirju väljanägemise poolest paistis teiste seast välja Õisu tehnikumi õpilaste verikäkk, mis lõhnas isuäratavalt soolapeki järele ja nägi porgandi-, keele- ning pekitükkidega pikitult ilus välja.

Auhinda see siiski ei saanud, sest zhürii hindas eelkõige müügil olevaid tooteid. Hinnati toote välimust, lõikepinda, lõhna ja maitset.

Eesti Lihaliit selgitab parimad lihatooted välja kaks korda aastas, jaanipäeval ja jõulude ajal.