Kihnus käisid esimesel uue aasta hommikul küla poisikesed või ka mehed küla mööda perest peresse, et kõik näeksid enne meesterahvast kui naisterahvast, ja seda meest või poissi nimetati “nääripoiss”. Kes sel hommikul meesterahvast enne näeb kui naisterahvast, sellel peab aasta läbi hea õnn elada olema.

Ka Märjamaal läks naisel uuel aastal siis hästi, kui esimesena soovis õnne meesterahvas.

Põltsamaal pandi uusaastahommikuks kaevukoogu külge paber uusaasta-tervitusega. Esimesel veetoojal, kes seda lugenud, läinud aasta hästi.

Kolga-Jaanis arvati, et külla sel päeval minna ei tohtinud. Kui mindi, visati vanad pastlad kaela. Isa keelas lastel naabriperede tuppa minemise, et viimaks visatakse pastlad kaela.

Kaarmal peeti väga suureks õnneks, kui esimene võõras, kes uue aasta hommikul tuleb, on meesterahvas ja päälegi õnne soovib. Sellele anti süüa ja juua nii palju, kui sisse läheb.

Kui uuel aastal naisterahvas esimesena külla tuleb, siis tuleb õnnetu aasta, siis peab pärast ta lahkumist tulist tuhka ta jälge sisse riputama. See kaotab halva mõju ära.

Jõhvis arvati, et nääripäev ja jaanipäev on õnnetumad laulatamise päevad. Kes neil päevil saavad laulatatud, nende elu on õnnetu.

Jõulu- ja nääripäeval pandi vikat pööningule heintesse, kirves lehmalauta ja niiderauad lambalauta, selleks et teisel aastal kasvaks heina, et veised kõik elus oleksid ja et lambaid oleks järgmisel aastal niita.

Kedrata uueaasta ja kolmekuningapäeva vahel ei tohitud, muidu pidi palju pikset olema. Uueaasta hommikul ei võinud tuba ukse poole pühkida, siis pidi õnne majast välja pühkima.

Haljala rahvas teadis, et uueaasta hommikul tuli kõik veeriistad enne päevatõusu kummuli keerata, teha iga põhja peale loomakondiga väike rist ja õhtul viia nende riistadega vett loomade lauta ukse alla. Siis tuli anda igale loomale tükk leiba riista põhja peal. Siis ei tulnud loomadel mingit haigust.

Reigis tehti iga ukse peale ristid, siis ei saanud kuri sel aastal kurja teha.

Kui sel hommikul kaks korda aevastada, toob see terveks aastaks tervist. Kui aga keegi aevastas üks kord, nina ukse poole, see tulevaste nääride aegu enam ei elanud, vähemasti arvas nii Koeru rahvas.

Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas