Olenemata sellest, kas teil on rasked ajad või liiga palju stressi, tahate te tegelikult tuge, veidi aega enese jaoks ning õndsat lõõgastust. Tegelikkuses aga on teie elus vähem romantikat, rohkem stressi, vähem nalja, vähem aega enese jaoks, vähem stimulatsiooni ja hulgaliselt kriitikat ning musti nõusid…

Isegi amööb teab, kuidas valule selga keerata ja mõnutunnet leida!

Selle lõksu tulemus on sageli negatiivne mõtlemine ja halvad emotsioonid, näiteks kuhu mu elu on kadunud? Miks mina alati selle supi kaela saan? Kas ma seda tahtsin? Neile küsimustele järgnevad sageli meeleheide, paanika, süütunne ning igasugune lõbu paistab olevat valgusaastate kaugusel.

Selliste meeleolude valguses teevad nii teie enesehinnang kui libido läbi vabalanguse. Teil on suisa võimatu kujutada end ette lõbusa, muretu, seksika inimesena.

Sellistes olukordades sirutame me sageli käe toidu järele. See on kergelt kättesaadav ja väga nauditav!

Kas see on psühholoogiline probleem?

Enamusi inimesi sunnib lohutuseks sööma stress, paanika, hirm ja negatiivne mõtlemine. Lohutussöömine on normaalne reaktsioon halvale päevale. Me kõik teeme seda ning sellest kujuneb probleem alles siis, kui te sööte selliselt väga palju või kui te olete pidevalt depressioonis.

Te kannatate hoogsöömise all, kui te sööte liiga palju vähemalt kaks korda nädalas kolme kuu jooksul. Hirmutav on asja juures see, et hoogsöömine võib sageli viia märksa kahjulikuma buliimiani, mille käigus inimesed ahmivad toitu sisse ja oksendavad selle siis välja või kasutavad lahtisteid peaaegu iga päev.

Toit on nauding

Alates sündimisest ei ole toit meile mitte ainult ellujäämiseks vajalik toiming, vaid ka võimalus leida lohutust ja naudingut. See on üks elumõnusid, võimalus leida sotsiaalne tunnustus, lahutada meelt ja ühenduda teistega. Köögilaud on sageli perekonna ja sõpruskonna suhtlemiskeskus ning seega on loomulik, et me seostame toitu õnnelike meeleoludega.

Emad premeerivad lapsi sageli toidu ja kommidega, mis õpetab neile hindama teatud toite väga kõrgelt. Õigupoolest jätkame me enese premeerimist ka täiskasvanuna. Näiteks kui me jookseme ära 5 kilomeetrit, premeerime me end šokolaadi või koogitükiga.

“Ma olen seda väärt,” sisendate te endale.

Paljud inimesed tunnistavad, et ainus põhjus trenni teha, on see, et siis nad saavad süüa rohkem neid toite, mis neile meeldivad!

Mis on lohutussöömine?

See puudutab eelkõige meie tundeid. Meile ei meeldi tühjusetunne, südamevalu ega igavus. Kergem on tähelepanu mujale suunata kui tegelda sellega, mis meie sees toimub. Niisiis sirutame me käe šokolaaditahvli, kartulikrõpsude või jäätise järele.

Lohutussöömine on ideaalne tähelepanu kõrvale juhtija ning seda on ka hoogsöömine. Te sööte liiga palju, et end täita. See pakub ajutist rahuldust ja võimaldab suunata tähelepanu tegelikult probleemilt toidule. Teie aju seostab toitu heade aegade, preemia, täistundega. Te ihkate seda tunnet ja seega tunnete te vajadust süüa.

Šokolaad ja süsivesikud stimuleerivad rahulolutunnet ka psühholoogiliselt. Paraku teevad nad seda lühiajaliselt, kuni süütunne ja enesepõlastamine teis võimust võtavad.

Alljärgnev tsükkel on teile kahtlemata tuttav: teil on halb tuju, et ihkate õnne, te sööte ja tunnete end siis süüdi. See tsükkel võib varjutada tegelikke probleeme teie elus, näiteks üksilduse, väärtusetuse tunnet.

Mis seda põhjustab?

Kui te sööte liiga palju korra või paar kuus ning tunnete, et olukord on kontrolli all, siis oli põhjus tõenäoliselt madalas veresuhkru tasemes või halvas päevas. Kui see on nii, siis ärge muretsege ning nautige hõrgutisi.

Kui hoogsöömine on muutunud teie jaoks vajaduseks ning sellega kaasneb tugev iha mingi toiduaine järele, siis tuleb teil vaadata sügavamale enese sisse.
Probleemi väljaselgitamine on kui mitmekorruselise hoone lammutamine — võimalikke põhjuseid on korrus korruse järel.

Me ei teadvusta endale sageli baasi, kus peituvad meie peamised tunded ja uskumused. See alus koosneb meie isiksuse erinevatest aspektidest ning selle struktuuriga haakuvad asjad, mis muudavad selle elavaks. Need asjad võivad ka toimida päästikutena, mis motiveerivad meid ihkama teatud mugavustoite. Lihtne on näha päästikuid ja isegi mõista isiksuse struktuuri, aga tuumikuni jõudmine nõuab kannatust ja kvalifitseeritud abi.

Mõned lohutussöömise põhjused on:

  • Geneetika, mis võib luua eeltingimuse selliseks käitumiseks.
  • Temperament ja isiksus. Näiteks kui teil on kalduvus perfektsionismiks, siis seate te endale suured ootused ka välimust puudutavates asjades. Pessimism ja optimism mängivad rolli selles, kuidas te end kohtlete.
  • Teid mõjutavad ka kasvatus ning teie perekonna suhtumine toitu ja välimusse.
  • Lapsepõlves kogetud traumaatilised vahejuhtumid, näiteks lapsevanema kaotus või mistahes kuritarvitused võivad tekitada sügava häbi-, väärtusetuse- ja küündimatusetunde.
  • Sotsiaalsed sõnumid, meedia ja filmitööstus mängivad hiiglaslikku rolli söömisprobleemide soodustamisel. Kõikjal väidetakse, et kõhn on parem. Me kuuleme seda kõikjal ning olenemata sellest, kui sõltumatud või liberaalsed me oleme, sunnib saadud ajupesu meid uskuma, et me näeme kõige paremad välja siis, kui oleme kõhnad. Sageli määrab halva ja hea päeva vahe ära see, kas me mahume oma teksadesse kergelt sisse või mitte.

    Mõned päästikud:

  • Sõber või pereliige on välimuse ja paksuse kinnisidee lummuses;
  • Ummikusse jooksnud romantiline suhe;
  • Kellegi kriitiline kommentaar teie kehakaalu kohta;
  • Raske arenguetapp, nagu puberteet või keskiga;
  • Menstruatsionieelne seisund;
  • Esimese lapse sünnitamine ja koju jäämine;
  • Kolimine või mistahes suurem muudatus…
    Kui mõni neist päästikutest sunnib teid liigsöömisele, siis võib sellest tsüklist saada harjumus, millest on raske vabaneda.

    Milline on nõuanne?

  • 1. Õppige tundma oma sügavamaid tundeid. Olge enesega aus küündimatuse, väärtusetuse, võimetuse või tüdimuse tunnete osas ning otsige abi või rääkige lähedase sõbraga. Selle vastu on võimalik abi leida.

  • 2. Ärge laske probleemidel saada söömise ettekäändeks. Tegelege stressifaktorite ja raskustega, enne kui te matate enese jäätisekarpi.

  • 3. Suhtuge oma rasksutesse ratsionaalsemalt ning loobuge järk-järgult negatiivsest mõtlemisest. Muutke vaatenurka ning leidke uus ja funktsionaalsem lähenemine olukorrale.

  • 4. Suhtuge endasse lahkemalt. Lohutage ning poputage ennast, käies looduses, võttes küünlavalgel vanni, lugedes lemmikraamatut, paludes kelleltki abi.

  • 5. Aktsepteerige ennast rohkem. Keskenduge oma tugevusele ja andele ning tegelge neid külgi tugevdavatele projektidega.

  • 6. Mõelge järele oma tugisüsteemide ja suhete üle. Me kõik vajame tugevaid tähendusrikkaid suhteid. Seadke endale ka tugevad piirid.

  • 7. Kui te sööte lohutuseks vaid aegajalt, siis valige tervislik toit. Katsetage köögiviljahautise, supi, vähese rasvasisaldusega kodujuustuga, kõrvitsapüreega, küpsetatud kartulitega, dieetšokolaadiga, riisikookidega, külmutatud jogurtiga. Soetage need varakult köögikappi.

  • 8. Kui hoogsöömine väljub kontrolli alt, otsige abi psühholoogilt või toitumisspetsialistilt.

  • 9. Eraldage endale iga kuu päev või paar, mil te lubate endale nautida hõrgutisi. Valige välja asjad, mis teile kõige enam maitsevad, ning nautige kokakunsti saavutusi.