1. Tema tütar oskab seda suurepäraselt, aga mina loomulikult mitte!

Pole vahet, kas see on siis koristamine, kokkamine või tütrele patsipunumine. Ämmamamma ei suuda oma tütart ära kiita, aga seda, et sinu pajaroog ehk isegi maitsvam on, ta tunnistada ei taha. Võimle ja väänle kuidas oskad — see pole kunagi piisav.

2. Ta soovib, et ta poeg oleks igavesti tema tita!

Küllaminnes silub ta oma poja voodit, katab talle laua ja koristab nõud. Kohendab pea all olevat patja ning täidab õlleklaasi. Ning lahkudes pakib ta ka pojakese koti. Kallis ämm, su pojast on saanud mees ja ta oskab ise ka endaga hakkama saada!

3. Mulle tundub, et tal on tõeliselt lõhestunud isiksus..

Ämmadel on üks nägu siis, kui te olete tema ees kahekesi ning teine, kui jääd temaga ühte ruumi üksinda. Ja need näod on sama erinevad kui suvi ja talv. Oeh!

4. Kuidas ta küll oma koduga nii hästi omal ajal hakkama sai? Ja ta oli minust ju veel siis palju noorem!

Selle punkti puhul on tegemist hea kadedusega, mis miniaid tagant utsitab. Alati saab paremini! Ja tegus ning nutikas ämm on selle elav tõestus!

5. Miks ma pean sööki valmistama täpselt nii nagu tema?

Kaks kokka korraga kööki ei mahu. Eriti õudseks läheb olukord siis, kui üks kokk teist aina õpetama hakkab. Retseptide jagamine on tore, aga söögile oma näo andmine veel toredam.

6. Miks peab iga lause olema sarkastiline?

Ei mängi rolli, mille kohta ämm arvamust avaldab. Olgu selleks sinu riided, uus soeng või kaasavõetud pirukas — alati saab öelda midagi sarkastilist!

7. Millal lõppeb jutt selle kohta, et ta poeg on nii palju muutunud?

Inimesed arenevad kui nad on suhtes. Paraku on aga ämmal vaja igal külaskäigul mainida kui palju tema poeg ikka muutunud on. Ja seda inimesele, kellega tema laps nüüd koos elab. Kohatu!