Soolise võrdõiguslikkuse spetsialist: kõige suurem palgalõheprobleem on eraettevõtluses

 (16)
LIINA JÄRVISTE
Liina JärvisteFoto: Arno Mikkor

"Pean kurvastusega ütlema, et palgalõhe on niivõrd keeruline ja kompleksne nähtus, et muutusi 1-2 aastaga reeglina ei toimu. Kõige rohkem on seda probleemi vähendanud majanduslikud kriisid, mitte stabiilsus," kommenteeris soolise võrdõiguslikkuse spetsialist Liina Järviste Raadio 2 hommikuprogrammis tänase päeva olulisemat teemat.

Küsimusele, kas suurt palagalõhet saab Eesti kultuuriga seostada vastas Järviste järgnevalt: "Juhuseid kindlasti ei ole olemas. Üldiselt kasutatakse soolist palgalõhet näitena, mis annab aimu üldisest võrdõiguslikkusest ühiskonnast. Eestis lihtsalt on selline olukord, mis on Euroopa liidu riikidest hullem teatud valdkondades. Naised koonduvad madalama palgaga töökohtadesse, mehed kõrgemale. Naised küll töötavad meestega võrdselt, kuid kannavad ka rohkem laste eest hoolitsemise koormust."

Siiski tuleb välja, et kõiki statistilisi numbreid uskuda ei tasu. "Palgalõhe mõõtmisega on ka väikesed statistilised nišid. Eurostati number, mis meid Euroopas kõige kõrgemale tõstab, ei arvesta väikeettevõtteid. Kui me võtame Eesti statistikaameti numbri, kus on kõik organisatsioonitüübid arvestatud, siis meie palgalõhe on sutsuke väiksem. Natuke väiksem, aga mitte kordades. Faktiks jääb see, et palgalõhe on suur probleem. See ei mõjuta mitte ainult hetkel töötavaid naisi ja mehi, vaid see mõjutab naisi ja mehi ka tulevikus. Samuti mõjutab see ka lapsi," kommenteeris Järviste ja lisas: "Tulevased pensionid sõltuvad palgast. Mida väiksem on palk, seda väiksem on pension. Praegu saadud väiksem palk, võib võrduda vaesusega tulevikus."

Seotud lood:

Mida soolise võrdõiguslikkuse spetsialist olukorra parandamiseks ette võtta soovitab? "Pidada läbirääkimisi peres teemal, kes hoolitseb laste eest ja kes abivajavate eakate eest. Kodutööde ja laste eest hoolitsemise tunnid ei tohiks langeda ainult naisele. Kui isa jääb lapse haiguse puhul koju, siis see toetab suuresti naise karjääri. Nii saavad tööandjad aru, et naine ei ole riskiallikas. Julgetakse naisi edutada ja nii on ka palk kõrgem," sõnas ta.

"Ka tuleks julgustada poegasid ja tütreid tegema ebaharilikke karjäärivalikuid. Kui on poeg, kes huvitub õpetamisest, siis ei tasuks seda valikut alavääristada ja võiks julgustada tüdrukuid, kes tahavad tegeleda kõvade või nii-öelda meestealadega. Tüdrukud, kes seisavad ülikooliukse ees - üks võimalus tulevikus suuremat palka saada, on valida see eriala, kus on suuremas osas mehed. Seal on kõrgemad palgad," jagas Järviste õpetussõnu.

"Samuti tuleks vanemahüvitis jagada võrdselt ära mehe ja naise vahel," usub soolise võrdõiguslikkuse spetsialist.

Millised on praegusel hetkel Eestis need valdkonnad, kus ebavõrdsus on väike? "Statistika järgi on kõige väiksem palgalõhe KOV organisatsioonides ja nende hallatavates ettevõtetes. Kõige suuremad palgaerinevused on eraettevõtetes, mille omanikuks on välismaalased," kommenteeris spetsialist.