Sekretär Merikese (29) internetisõltuvus algas üsna süütult. Ta surfas paar korda nädalas Orkutis ja Facebookis. Mõne aja pärast võis ta aga juba tunde sotsiaalvõrgustikes passida, teiste inimeste fotoalbumites surfata, fännilehekülgedele kommentaare kirjutada ja üüratu aja oma ülesriputamisele minevaid pilte tuunida. Ta kujundas oma Facebooki profiili “põneva eluga inimese” omaks, kuigi reaalsus oli tema enda arvates hoopis midagi muud. Kui Merike parasjagu Facebookis ei surfanud, traalis ta naistefoorumeid ja jututube ning üritas meeleheitlikult vähemalt oma online-elu võimalikult huvitavaks teha.

Kuigi selline käitumine võib tunduda kergelt hullumeelne, on Cosmo veebiuuringute käigus selgunud, et 77% naistest tunneb sookaaslaste Facebooki profiile vaadates kadedust või alaväärsust. Šokeeriv on see, et 20% nendest väidab, et see tegevus tekitab neis lausa depressiooni. Tekib küsimus, kas tõesti on internetist saanud üks tänapäeva depressiooni põhjustest?

Sa võid olla netisõltlane, kui...
... veedad netis tunde. Töö ja õppimine ei lähe arvesse.

... suhtled sõpradega vaid neti teel.

... arvutist eemal olles mõtled pidevalt selle peale, mis võiks parasjagu toimuda su suhtlusvõrgustike kontodel, foorumites või jututubades, ning mida sa ette võtad, kui arvuti taha tagasi jõuad.

... konutad pidevalt toas.

... parimad sündmused sinu elus toimuvad internetis.

Varjukülg

Leedsi ülikooli uuringule toetudes on vastus “jah”. Nimelt avastati, et liiga pikalt netis surfamine võib tekitada depressiooni sümptomeid. Tegelikult on ka muudest uuringutest selgunud, et interneti liigkasutamisel (see on kaks või enam töö või õppimisega mitte seotud tundi päevas) on hasartmängusõltuvusele sarnased negatiivsed kõrvalnähud. Näiteks sotsiaalne isolatsioon, depressioon ning läbikukkumised tööl või koolis. Merike ei imesta: “Mulle tundus, et pigem veedan reede õhtu Facebookis, kui lähen vanade klassiõdedega kohvile. Foorumites suhtlemine pakkus rohkem põnevust kui kellegagi kinos käimine. Elu internetis oli ikka oluliselt põnevam.”

Mõned inimesed loovad endale lausa virtuaalseid neti-egosid. Miks? “Inimesed tahavad ikka teistele meeldida,” ütleb psühholoog Sally-Anne McCormack. “On inimesi, kes hindavad end selle järgi, kui palju sõpru neil sotsiaalvõrgustikes on, hoolimata sellest, et nad ehk kõiki ei tunnegi. Pilt, mille me endast internetis loome, on meie enda konstrueerida ning see ei pea tingimata reaalsusele vastama. Mõnedes mängukeskkondades valitakse endale avatar lausa vastassoost. Internetist on saanud koht, kus saad ennast n-ö taas luua.”

Loe veebruaris Cosmopolitanist:
* Naine, kus su koht on? - määra oma positsioon kallima suheteteljel.

* Mida peaksid teadma iluoppidest - lugu 3 iluoppi teinud Eesti noorest naisest.

* Tantristlik seks - mis see veel on?

Tasakaal

Kuna internet on järjest enam levinud töö-, õppe- ja vaba aja veetmise vahend, siis kas seetõttu oleme kõik hukule määratud? Absoluutselt mitte. “Suhtlusvõrgustikud on nii popid seepärast, et need on — olgem ausad — päris mõnus ajaviide,” ütleb psühholoog Tim Sharp. “Muidugi on neil oma varjukülg, aga selles ei saa me süüdistada nende lehekülgede kontseptsiooni. Pigem on asi ikkagi kasutajas kinni. Seega pole minu jaoks küsimus see, kas internet on hea või halb, vaid see, kuidas inimesed seda kasutavad. Näiteks ei tohiks sotsiaalvõrgustikud kindlasti olla ainus viis suhtlemiseks. Pigem peaks internet olema üks mitmest viisist teistega suhelda.” Dr Sharp lisab, et on olemas teatud isiksusetüübid, kes ohtrast netikasutamisest depressiooni võivad langeda — need, kelle peres on varem depressiooni esinenud, kes on muust maailmast isoleeritud ning kõik, kellel on ebareaalsed elueesmärgid või üle piiri minev täiuseihalus. McCormack soovitab: “Kui tunned, et interneti kasutamine teeb sind kuidagi kurvaks või tekitab keegi sulle seal probleeme, pane arvuti kinni. Kehtesta endale vähemalt üks “tehnikavaba” õhtu nädalas. Mine sõbrannaga kohvikusse või kinno, tee ükskõik mida, mis ei hõlma hiire näppimist.” Konkreetset “normaalset” netikäitumist või aega on raske kehtestada. “Lähtu sellest, et kui passid arvuti taga rohkem, kui suhtled inimestega näost näkku, on aeg midagi ette võtta,” soovitab McCormack.

Säuts!

Laulja Lily Allen otsustas interneti kasutamisest loobuda väidetavalt siis, kui tema peika Sam Cooper lõpuks sokkideni solvus. Nimelt selle peale, et naine suurema osa ajast arvuti taga vahtis ning temale üldse tähelepanu ei pööranud. Räägitakse, et ta andis oma arvuti ja BlackBerry kindlatesse kätesse ning kustutas “päriselu” tagasi saamise huvides nii meili- kui ka MySpace’i konto. Filmi “Alice Imedemaal” hääl-näitleja Stephen Fry toimis samamoodi peale seda, kui fänn tema Twitteri-postitusi ründas. Siiski — tõeliste sõltlastena olid nad paari kuu pärast tagasi online.