Tahad olla õnnelikum, tervem ja rikkam? Muutu paremaks inimeseks ja need soovid täituvad

 (3)
Tahad olla õnnelikum, tervem ja rikkam? Muutu paremaks inimeseks ja need soovid täituvad
Pilt on illustreerivFreeImages/Marius Largu

Ära usu neid, kes ütlevad, et edu saavutamiseks elus peab olema julm ja häbematu egoist, kes on valmis minema üle laipade ning et ei tohi kuulsaks saada „heade tegude“ poolest. Tegelikult on hea olemine kasulik ja meeldiv.

Kalifornia Ülikooli teadur Dacher Keltner on kirjutanud raamatu empaatiast. Ta on veendunud, et inimestel on sünnipärased eeldused olla head, helded ja altruistlikud. Inimene on sotsiaalne olend ning need omadused on talle hädavajalikud ühiskonnas ellu jäämiseks. Headus on instinktiivne omadus, mitte teadliku valiku, kultuurinormide või religioonist tulenevate käskude tagajärg. Mõned teadlased on seisukohal, et headus teiste vastu on isegi tugevam enesealalhoiu instinktist.

Seetõttu oleks naiivne mõelda, et headus on inimese nõrkuse või atavismi tunnus. Vastupidi, võib kindlalt öelda, et me oleme võimelised ilmutama headust suurtes mastaapides ning alahindame kasu, mida see tuua võib.

Mida siis annab meile headus? Alljärgnevalt on toodud kõige ilmselgemad boonused.

Tervis ja optimism. Kui oleme lahked, siis on suur tõenäosus, et oleme tervemad, õnnelikumad ja ka rikkamad nendest, kes lahkusega just ei hiilga. Ei usu? Sellest räägivad paljud uuringud. Jah, teadus uurib tõepoolest headust ja selle ilminguid. Tuleb välja, et raskelt haiged inimesed, kes aitavad samasuguseid haigeid, tunnevad end paremini, muutuvad optimistlikumateks ja on sagedamini heas tujus. Teadlased soovitavad arendada selliseid häid omadusi igasuguste haigestumiste puhul. See aitab haigustest üle saada. Ja üldse, kui juhtub midagi halba, tulevad head inimesed sellega palju hõlpsamini toime.

Seotud lood:

Vaimsed võimed ja töövõime. Kui keegi teeb meile head, siis selline käitumine muudab meid endid paremaks teiste suhtes. Tulemuseks on paremad vaimsed võimed ja ka paranenud töövõime.

Pikaealisus. Head suhted täiskasvanud lastega pikendavad eluiga. Kui suhted on soojad ja heatahtlikud, tõusevad vanemate šansid elada 30% võrra pikemat elu võrreldes nendega, kes on omavahel pidevates konfliktides.

Depressioonideta elu. Depressioonide tõenäosus väheneb tunduvalt, kui oled lahke mitte üksnes inimeste, vaid ka looduse vastu! Miljonid aastad elamist keset puid, taimi ja loomi ei ole asjatult möödunud.

Immuunsus ja veidi õnne. Üks mediteerimise liike, mille jooksul inimene mõtleb hästi teistest, aktiviseerib erilisel moel aju neid piirkondi, mis assotsieeruvad õnnega. Ning boonusena tugevdab see ka immuunsüsteemi tööd.

Edu. Edukate inimeste üks tunnusjoontest on luua ja hoida häid suhteid. Seega — kui muutud lahkemaks, naeratab edu sulle.

Kolm head tegu nädalas

Vahel on headuse positiivne efekt lausa ettearvamatu. Kanada psühholoogid viisid läbi eksperimendi laste seas. Lastel paluti teha kolm head tegu nädalas. Need võisid olla kõige lihtsamad asjad — kallistada ema, aidata koolis sõpra, abistada kodus vanemaid… Nelja nädala pärast selgus, et lastele tekkis rohkem sõpru, nende populaarsus koolikaaslaste seas tõusis ja nad hakkasid paremini õppima. Selline populaarsuse suurenemine koolieas viib omakorda täiskasvanu elus edu poole. Need, kes on olnud lapsepõlves lahked, leiavad suurema tõenäosusega parema töö täiskasvanuna.

Seega on ju väga kasulik olla üksteise vastu lahke.

Kuidas muutuda lahkemaks?

1. Keegi ei sunni kõikide vastu lahke olema — meil on õigus otsustada. Alustuseks ürita olla lahke enese vastu. Kui sa seda suudad, hakkab su lahkus laienema ka teistele.
2. Isegi siis, kui me räägime, kirjutame või loeme headusest, tekitab see õnnetunde ning parandab tervist.
3. Kui sa lihtsalt kuulad teisi inimesi hoolega, on seegi juba headuse väljendus. Hoolega kuulamine tähendab tähele panna, millistest tunnetest ja vajadustest vestluskaaslane sulle jutustab. Teda ei tohi katkestada, ent aegajalt tuleks kinnitada kuuldavalt seda, millest ta sulle räägib.
4. Pole vaja häbeneda vestluskaaslast sõbralikult puudutamast, kui see toimub iseenesestmõistetavalt.
5. Peab õppima empaatiat. Me oskame, ent ei kasuta seda täiel moel. On olemas empaatia määramise lihtne ja täpne test: kujutle, et asetad keelele tüki hästi haput sidrunit. Kui mõne sekundi jooksul on suu sülge täis, on sinu jaoks lihtne teistele kaasa tunda.
6. Mõtle nendele inimestele, kes on selle kõige taga, mis sind ümbritseb — koristajad, bussijuhid, kassapidajad … Kui neid tänada, ongi juba väike heategu tehtud.
7. Tee alati head — võid isegi oma heategude plaani nädalaks ajaks koostada. Kujutle, et sind ümbritseb raamatukogu. Ent raamatute asemel on inimesed. Sa võid võtta ja huvituda nendest, avades nende sisemaailma.

Psihhologija, september-oktoober 2016