Vanarahvas püüdnud sel ajal heinategu vältida. Põhjuseks aga mitte kuumus vaid pelgus, et muidu tulevad susi ja karu karja.

Nii usuti, et mets — suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt — tuleb maretapäeva rahule jätta.

Seevastu kesa kündmine või äestamine oli nüüd soovitav. Muhus näiteks on sobivaks künniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Sealkandis peetaksegi päeva hoopis künnipäevak.

Aeg püha pidada

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati ühise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Rahvapärimusi

Maretapää oli pangal suur pää, keidi mere ääres myyri peel. Pangapanga peel esiti tehti lugu. Mu ema rääkis, et iga seitsme aasta tagavõttas ühe looma, üks loom kukkus ala. Sestsaadik akati tegema, siissee kadus ää. Vanasti tehti palvet ja pyhitseti merd, uiemal ajal siiskõrtsimehed akkasid õlle ja viinaga sääl keima, mihed akkasid jooma,tulid kojuse, peksasid naisi. Tydrukud ja poisid laulsid ja tantsisid,siis keelati ää viimaks. Sest on ligemale 30 aastat, kui see ää keelti.
/Mustjala, 1939/

Kes vanasti maretapäeva pühaks akkanud pidama, nee pidasid teda iga aasta. Kui ta ühe aasta ei piden pühaks, juhtus taal aasta sihes loomade õnnetusi. See, kes teda pühaks pidas, ei teind sellel päeval üldse tööd. Maretapäeva pidamise komme ei olnd meil mitte ühtlane, yhes peres peeti, teises ei peetud. Meil siin Pentsa kylas Kapsi talus peeti maretapäed suureks pühaks. Keegi ei tohtin siis minna perest eina niitma ega loogu maast yles võtma. Nad arvasid, et loomad, kes seda eina söövad, surevad talve ää. /Karja/

Lääne-Nigula Paliveres on Karuse mägi. Seal käinud inimesed koos karusepäeva pidamas. Karusepäeval tantsitud seal, lõbutsetud, peetud pidu. Ka kantud kokku kadakaoksi suure ridva ümber, sütitatud kadakaoksad põlema ja tantsitud ning lauldud tule ümber. /Lääne-Nigula/

Maretapää, 50-60 a. eest võhmlased ja panklased käisid maretapää Panga myyril (merekaldal) pidu pidamas. Noored käisid ja vanad ka, kes tahtsid, nagu laat oli. Inimesed tantsisid, laulsid ja “rallisid”. /Karja/

Karusepäeval hakati rukkiseemne põldu äestama, karusekyndi, ussikyndi tegema, et uss orast ära ei hävita. /Martna/

Kui maretapäev noorekuul on, siis kyntakse terve põld yles, kui aga vanalkuul, siis ainult ääred. /Mustjala/

Karusepääval äästati põldu ja see pidi niisama hea olema kui kord sõnnikut./Ridala/

Mõnes peres ei tehta karusepääval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära. /Lääne-Nigula/

Maretat peetäs kah lambakaitsjas ja hoitjas ja mu kadono esä visas ega Marete vai karusepääväl aknast vällä haanä sisse yte kopkalise raha, Maretele lambakaitsmise iist. /Räpina, 1938/


Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakalender IV,
Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1