Tüüpilised naiste hirmud
Vanaema ja vanaisa viisid lapse jalutama ning pidid õhtusöögiks tagasi tulema. Käid juba tund aega närviliselt toast tuppa ja lähed aina rohkem närvi. Sa ei saa aru, kuidas mees võib nii rahulikult telekat vaadata. Aga äkki on nendega midagi juhtunud?! Oled suures pinges ning su süda peksab. Ja kui siis lõbus seltskond veerand tunni pärast uksest sisse marsib, oled sina üksainus närvipundar. „Miks ma küll nii närveerin? Ilmselt pole ma päris normaalne,“ mõtled sa.
Rahu! Sinuga on kõik korras. Sellised hirmud on omased enamikule meist.
Me muretseme oma lähedaste pärast ning just sel moel ilmutame oma armastust ja ustavust. Me oleme mures tuleviku pärast, kardame, et äkki kaotame töö ning muretseme, kas ikka raha jätkub. Ja seda kõike soovist, et meie pered ja eelkõige lapsed elaksid parimates tingimustes.
Samas ei muretse me mitte üksnes laste pärast. Paljud hirmud on meie endiga seotud. Eelkõige muretseme pöördumatu aja pärast. Hirmutab see, et me saame aina vanemaks ning meie jõud kahanevad. Kahtleme, kas oleme ikka veel niisama veetlevad oma kallima jaoks kui varem. Kardame, et jääme raskelt haigeks. Kes siis lähedaste eest hoolitseks?
Sellised kartused on loomulikud, kuid enamasti ülepingutatud. Kõiges on tegelikult süüdi meie naiselik emotsionaalsus. Selle asemel et vaadata olukorda ratsionaalselt, maname silme ette ähvardavaid pilte, mis ei pruugi üldsegi tõeks osutuda.
Ära unusta, et selliste mõtetega kruvid nii ennast kui ka oma lähedasi üles. Seetõttu tasuks oma hirmude kallal veidi vaeva näha. Neist ei saa täiesti vabaneda, sest need on osa naiselikust loomusest. Ometi saab neid tunduvalt vähendada. Vahel päris lihtsate võtetega.
Ma muretsen pidevalt oma lähedaste pärast
Kui on olemas mees ja lapsed, siis kõige enam tähelepanu saavad just nemad. Me mitte üksnes ei hoolitse pereliikmete vajaduste eest, vaid jälgime ka, et nad poleks ohus. Kardame, et mehe kolesteroolitase võib tõusta. Muretseme, et äsja uisutama õppinud poeg jalaluud ei murraks, et tütrel ei tuleks uues koolis õppeedukusega probleeme, et täpid pesamuna kõhul ei oleks tuulerõuged.
Hirmude nimekiri võib olla lõputu. Nii me kord oleme loodud, et muretseme alatasa oma lähedaste pärast. Need hirmud on loomulikud ning tuttavad igale naisele ja emale. Pealegi oleks ju hoopis kummalisem, kui me üldse ei muretseks. Samas ei tohi reaalsuse tunnet kaotada. Hirm suureneb, kui hakkame endale igasuguseid stsenaariume ette kujutama.
Kasuta oma hirmud ära!
Selle asemel, et asjatult muretseda, võid oma hirmud enda kasuks pöörata. Nende abil saad ehk isegi tegelikkust parandada. Suhtu neisse kui omamoodi näitajatesse. Need on sinu liitlased, mis näitavad, kust poolt võib õnnetust oodata.
Sa tead oma nõrku kohti ning saad ette valmistuda. Uisutamist õppivale pojale võid muretseda põlve- ja küünarnukikaitsed ning kiivri. Kirjuta „igaks juhuks“ oma telefoniraamatusse usaldusväärse arsti number. Räägi sagedamini tütrega ning jälgi ta õpitulemusi. Kinnita talle, et ta võib alati sinu abiga arvestada. Aga mehe tervis? Selle eest tuleb hoolt kanda, mitte aga ärevalt oodata, mis juhtub. Hakka tasapisi ta toidusedelit muutma. Pane lauale vähem rasvaseid toite ja rohkem värskeid salateid. Vaata, et ta palju liiguks.
Pole olemas teist viisi oma hirmudega toime tulla, kui need endale allutada. Kõige hullem on elada hirmus selle ees, mida sa ei suuda muuta ega ära hoida. Kui sa aga asud tegutsema, siis tekib sul tunne, et kontrollid olukorda. See annab usku iseendasse ja vähendab hirmu.
Ära õpeta oma lähedasi kartma
Kalduvus liigsele analüüsile ning ohu üledramatiseerimisele antakse edasi põlvest põlve. See saab alguse ema igavestest hoiatustest, mis lõpevad hirmutamisega hullude tagajärgede ees. Ja kuigi me lubame endale, et meist saavad teistsugused lapsevanemad, siis käitume ikkagi täpselt samuti — anname lastele edasi oma isikliku suhtumise maailma, mis on „tulvil ohtusid“ ning usaldamatuse oma saatuse vastu. Ometi on see halb idee, sest laste „nakatamine“ hirmuga piirab oluliselt nende vabadust. Kui hoida noorukeid surve all, ei saa nad kunagi võimalust kontrollida, kui tugevad ja julged nad on.
Otsi toetust
Leia keegi, kes võiks kriitilistes olukordades sind ratsionaalsete argumentidega maha rahustada. Kui sa oled väga mures poja pärast, kes esimest korda laagrisse sõitis, räägi sellest mehele. Mehe kaine mõistus on sellistes olukordades hindamatu. Ema sai juba ammu haiglast välja, sina aga ei maga öösiti ikka veel. Räägi sellest kellegi kõrvalisega, kes aitaks rahulikult olukorda hinnata ja hirmust jagu saada.
Ma kardan tulevikku
Kahjuks on meie aeg küllaltki keeruline. Kõik on kiires muutuses. Tööturg on ebastabiilne — hetkel on pere majanduslik seis suurepärane, homme aga võib keegi töö kaotada. Mis saab aga juhul, kui mõlemad vallandatakse? Kes siis peret ülal pidama hakkab? Sellised mõtted vilksatavad ikka peas.
Majanduslik turvatunne sõltub hierarhiast perekonnas, suhetest mehega.
Kõige keerulisemasse olukorda satuvad naised, kes on abiellunud tüüpiliste Peeter Paanidega, meestega, kes polegi täiskasvanuks saanud. Elu nende kõrval on küll erksate värvidega kaunistatud, kuid turvatundega pole sel midagi ühist. Kui vastutus perekonna eest langeb naise õlule, on see tema jaoks tohutu raskus. Kui on veel ka lapsed, surub vastutus lausa maadligi. Ning hirm, et ühel päeval pole teil midagi hamba alla panna, muutub igapäevaseks mureks.
Püüa kõike hästi organiseerida
Selle asemel, et juba varakult paanikasse sattuda, võta enda kätte pere eelarve, et sul oleks teada, milline olukord seal valitseb. Kuu alguses arvuta kokku kõik vajalikud ja eeldatavad kulud.
Kõigepealt tuleb tasuda arved, siis tuleb kõik ülejäänu. Tänu sellele ei satu sa võlgadesse. Eraldi arvesta raha, mida on õnnestunud kokku hoida. Seda läheb vaja, kui tekivad erakorralised väljaminekud. Näiteks käik hambaarsti juurde. Isegi üsna väike summa, mis on kõrvale pandud, annab mingisugusegi kindlustunde.
Valmista ette tagavaraplaan
Kui sinu või mehe töö juures käivad koondamised ning on küllaltki tõenäoline, et võite jääda töötuks, tasuks hakata uusi töökohti otsima juba enne, kui lugu vallandamiseni jõuab. Kui hoolega ringi vaadata, siis midagi leiab ikka. Paljusid aitavad raskeid aegu üle elada hooajatööd. Tänu sellistele jõupingutustele tekib „plaan B“ ning koos sellega tundmine, et saatus ei üllata sind täiesti ootamatult. Pealegi vähendab hirmu teadmine alternatiividest.
Kui sa kardad, et mees kaotab töö, siis elad sa reaalsuses, kus firmades vallandatakse inimesi. Kui sa aga jälgid, milliseid pakkumisi tehakse, siis elad reaalsuses, kus üks töö on võimalik asendada teisega.
Ära istu, käed rüpes
Hea viis oma tulevikuhirmudega toime tulla on enesetäiendamine. Selle asemel, et anduda täielikult kodusele majapidamisele, isegi kui su pere sellega arvestab, investeeri endasse. Kunagi ei tea ju, milline ettepanek sulle äkki tehakse. Ehk tasub mõelda autokoolile? Hea töö võib nina alt minema lipsata, kuna sa ei oska autot juhtida… Tasub ehk ka midagi päris uut õppida. Kes teab, äkki läheb aja jooksul vaja. Igal juhul aitavad vajalikud teadmised pere eelarvet korras hoida.
„Investeeri“ kontaktidesse
Tutvused on uskumatult väärtuslik varandus, eriti rasketel aegadel. Ja seda mitte ainult sellepärast, et on keegi, kes sind töö kaotuse pärast lohutaks. Suur protsent nendest, kes endale uue töö on leidnud, leidis selle tänu lähedastele või kaugematele tuttavatele. Statistikagi kinnitab seda.
Mida rohkem on meie ümber inimesi, kes teavad, et vajame tööd, seda suurem on šanss, et keegi on kuulnud kellestki, kellel on tuttav, kes vajab uut töötajat. Ja selleks võid osutuda sina.
Mis saab siis, kui ma haigestun, vanaks jään…
Nooruses tunneme elust rõõmu ja naudime seda täiel rinnal ning mõtleme üsna vähe oma turvalisusele. Seetõttu assotsieerub noorus peaaegu kõikidel inimestel igasuguse vastutustunde puudumisega. Kui aga sünnivad lapsed, saame ruttu täiskasvanuks. Fakt, et nüüdsest vastutame mitte ainult enda, vaid ka laste eest, muudab meie maailmavaadet oluliselt. Hakkame rohkem oma tervise eest hoolitsema, sellega koos ka kartma enda pärast.
Selle asemel et muretseda, mine uuringutele. Meditsiiniline statistika vaid süvendab meie hirmusid oma tervise pärast. Press ei väsi kirjutamast, kui palju elusid on endaga viinud tüüpilised naistehaigused, kui palju ohtusid luurab meid iga päev… Õnneks saame oma saatusele abiks olla ka siin. Olles kontaktis oma isikliku kehaga, on võimalik kiiresti reageerida igale muudatusele, mis võivad viidata terviseprobleemidele. Seetõttu käi regulaarselt arstlikel läbivaatustel ning lase teha kõik vajalikud analüüsid.
Sul peab olema aega ka puhkamiseks
Väsimus ja stress on liitlased paljude haiguste tekitamisel. Seetõttu jälgi, et saaksid puhata just nii palju, kui sul vaja on. Magama peaksid vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Leia iga päev aega lõdvestumiseks. Näiteks loe lemmikraamatut või lihtsalt kallista oma meest.
Arvad, et sul pole selle jaoks aega? Vale jutt. Kui sulle näib, et sul pole aega puhata ning teha „meeldivaid“ rumalusi, siis tea, et see on vaid illusioon. See tekib siis, kui oled haaranud kõik kodused tööd enda kanda, justkui saaks kõik nii paremini tehtud. Osa töödest võiksid siiski usaldada mehele ja lastele. Nad saavad suurepäraselt hakkama, kui sa vaid lubad. Õpeta neid ainult veidike.
Lähedus ei sõltu välimusest
Peeglisse vaadates hakkame tajuma, et aeg liigub armutult edasi ega halasta meie peale. Ümberringi on aga nii palju ilusaid noori naisi… Mis saab siis, kui keegi neist viskab pilgu sinu mehele? „Äkki ma ei meeldi talle enam sellisena, nagu ma nüüd olen?“ — sellised mõtted viivad öösiti une.
Selle asemel, et asjatult muretseda, mõtle suhetele, mis teie vahel valitsevad. Kui kõikide nende aastate jooksul on säilinud lähedus — te räägite oma tunnetest ja emotsioonidest, kõigest, millest mõtlete — , siis on aeg vaid teie suhteid tugevdanud. Pealegi, ega ka sinu partner pole just nooremaks läinud. Sina aga armastad ju teda ikkagi, sinu jaoks on ta veelgi võluv. Selle asemel, et kurvastada oma välimuse pärast, püüa leida noorust ja ilu iseendas. Tehke koos kallimaga midagi meeletut, õppige midagi uut, näiteks uisutama või tangot tantsima.
Kui sa tunned end noorena, siis suhtuvad ka teised sinusse nii. Ja mõned kortsukesed su näos ei sega kedagi. Mõtle sellele, kuidas sa ise inimesi vaatad. Kas sa tõepoolest hindad neid vaid välimuse järgi? Või otsustad ikka selle järgi, kuidas nad käituvad…
Allikas: Planeta Ženštšinõ
