Ma saan kevadel kätte magistrikraadi ning selle kõrvalt töötan ostujuhina üsna tuntud kaupluses. Minu töö ja ka iseloom nõuavad minult alati korrektset välimust ja seda pealaest jalatallani. Käin 2-3 kuu tagant juuksuris, hoian küüned korras, olen õppinud end kenasti meikima, riietun stiilselt ja nii edasi. Kõrvaltvaatajale olen ma kindlasti hoolitsetum naine kui enamik siin Eestis… paraku. Seetõttu jään ma ka rohkem silma. Enamasti õnneks positiivses mõttes, kuid on inimesi, kes võtavad endale õiguse arvata, et kui naine on kenasti hoolitsetud ja ei luba endal kaltsakana kodust välja astuda, siis järelikult on see tema üks ja ainus huvi sel maamunal.

Olen sarnastesse olukordadesse sattunud mitmel korral, aga kirjeldaksin kõige viimatist. Eelmisel nädalal kutsus sõbranna ülikoolist mind enda juurde nende remondi valmimist tähistama. Seltskonnas oli ka inimesi, kellega ma varem kohtunud polnud. Rääkisime maast ja ilmast ja kui jutt läks tööle ja ülikoolile, leidis üks tüdruk (keda ma muidu märganudki poleks, kui ta oma suud poleks avanud) õiguse öelda kõva häälega: “Vau, sa käid ülikoolis või? Aa, juba magistris? Ma poleks sind eriliseks õppuriks pidanud, arvasin, et sul muud huvid.” Küsisin viisakalt, et mis need “muud huvid” küll olla võiks, mille peale ta kohmetult vait jäi.Natuke aega hiljem jõudis vestlus tööni ja kui rääkisin veidi oma tööst, tuli sellelt samalt idioodilt uus kommentaar. “Oi, ma arvasin, et sa oled äkki juuksur või maniküürija või keegi… Noh, et töötad ilusalongis. Aga no riidepood, see vist sobib ka sulle…” Kurat, mida, jää vait, sina! Mis on sinu asi öelda, kus ma võiks töötada või mis amet mulle kõige paremini sobib!?

Olen sellisesse olukorda sattunud nii mitmel korral. Inimesed lihtsalt eeldavad, et ilus naine on kas rumal, elab mehe kulul või suudabki mõelda vaid enda välimusele. Ma nii vihkan, et Eestis on täiesti okei olla naisel hoolitsemata, välja kasvanud juuksevärviga (miks sa üldse värvid, kui sa ei viitsi värvi korralikuna hoida?), näritud küüntega ja topilise kampsuniga, nii et keegi ei vaata tema peale viltu ja kohe kindlasti on tegu väga targa ja intelligentse naisega. Kui naine on hoolitsemata, siis järelikult on ta väga tark ja tubli, sest tal on “muudki teha, kui oma välimusele mõelda.” Kui aga naine on ilus ja hoolitsetud, siis järelikult see ongi kõik, mis tal on — välimus!