21.01.2003, 07:01
Värvide psühholoogilised omadused
foto: Annika Haas
Kuidas värvipsühholoogia toimib? Värv on valgus, mis jõuab meieni päikeselt värvilainetena sama elektromagnetilise spektriga kui raadio- ja televisioonilained, mikrolained, röntgenkiired jne. Valgus on spektri ainuke osa, mida meie silmad seletavad, mis võibolla seletab ka seda, miks me võtame värvide mõju vähem tõsiselt kui muude kiirte nähtamatut mõju.
Sir Isaac Newton demonstreeris, et valgus liigub lainetena, mis säravad läbi kolmnurkse prisma ning erinevad lainepikkused murduvad erinevate nurkade all, võimaldades näha vikerkaarevärve (spekter).
Kui valgus tabab mistahes värvilist eset, neelab see ese endasse vaid valguslained, mis langevad täpselt kokku selle aatomistruktuuriga ja peegeldavad tagasi ülejäänu — ja see on see, mida me näeme. Kui see protsess vastupidiseks pöörata, on lihtne mõista, kuidas mingi asja värv näitab selle atomaarset struktuuri ehk lihtsamalt öeldes, millest see on tehtud. Kui valgus jõuab inimese silma, tabavad valguslained seda erinevalt, mõjutades meie värvitaju. Valguslained konverteeritakse võrkkestas elektrilisteks impulssideks, mis liiguvad edasi aju sellesse osasse, mis mõjutab meie hormoone ja sisenõristussüsteemi. Kuigi me seda ei tea, kohandavad meie silmad ja keha end pidevalt valguse lainepikkustega.
Värv on energia ning katsed on korduvalt kinnitanud selle füüsilist mõju meile — kõige selgemalt katsetes, kus pimedatel inimestel paluti sõrmeotstega värve kindlaks teha ja nad said selle ülesandega kerge vaevaga hakkama.
Inglise keeles on värvide tähistamiseks 11 põhisõna, ometi on värve miljoneid. Arvuti annab 16 miljonit värvi ning inimese silm suudab eristada rohkem kui mistahes masin.
Kui me oleme 11 põhivärvi ammendanud, tuleb meil laenata sõnu, et kirjeldada arvukaid varjundeid, toone või pooltoone. Nagu näiteks avokaado (on see tumepurpur või roheline?).
See tekitab vältimatult segadust värve puudutava informatsiooni edastamisel. Sageli küsitakse, kas kõik inimesed näevad värve ühtmoodi. Kes teab? Värvipsühholoogia koha pealt ei ole oluline, mida me arvame, et me näeme; värvi mõju meile seisneb meie kehasse sisenevas energias. Ka värvipimedad inimesed on värvipsühholoogia suhtes tundlikud.
11 baasvärvil on fundamentaalsed psühholoogilised omadused, mis on universaalsed, olenemata sellest, mis varjundi, tooni või pooltooniga on tegemist. Neist igaühel on potentsiaalselt positiivne või negatiivne psühholoogiline mõju ning milline konkreetne mõju luuakse, sõltub värvikombinatsioonide vahelisest suhtest.
On olemas neli psühholoogilist algvärvi — punane, sinine, kollane ja roheline. 11 baasvärvi psühholoogilised omadused on:
