Vihane eestlane, äkki oleks aeg rahuneda? Ehk lugu sellest, kuidas ma oma välimuse pärast sõimata sain

Jalutasin eile trennist koju ja kuna müts ununes hommikul kappi, siis peitsin enda kaela, pead ja niiskeid juukseid külmetuse vältimiseks salli alla. Täiesti tavaline päev kuni hetkeni, mil mu mõtteid katkestas (kiirel silmaga hindamisel ilmselt mõnd vägijooki tarbinud) meesterahva möire: "KAO KOJU, T*RA!"

Ütlen ausalt, et esialgu ei arvanud, et see rämedus minu kohta käis. Kui aga avastasin, et ei mu ümber ega taga pole ühtegi teist kulgejat, siis mõistsin ärritunud kaaskodaniku probleemi — mul oli rätik peas, kust paistsid välja ainult silmad ehk et ilmselt olin sissetunginud võõras. Ja mind oli vaja sõimata, et ma oma suurest kotist pommivööd välja ei võtaks ja end õhku ei laseks. Sest kõik "rätipead" ju seda teevadki. Tundub loogiline, jah?

Kui tundub, siis, palun, mine tee endale teed ja rahune maha. Olen aru saanud sellest, et keskmine eestlane ei ole kusagil mujal nii suur ja julge ütlemisega arvamusliider, kui anonüümses kommentaariumis, kuid kui selline valimatu kõnepruuk teiste suunal juba ka linnapilti jõuab, siis muutub see küll ebameeldivaks. See on lubamatu.

Mõtle enne, kui ütled. Või noh, roppuseid räuskad.