Viis tüüpilist ja rumalat viga, mida sotsiaalvõrgustikes ikka veel tehakse

 (12)
Lapsega kodus
Lapsega kodusFoto: Ilmar Saabas

Online on võitnud. Sotsiaalvõrgustikud on saanud meie elus sama loomulikeks ja vajalikeks osadeks nagu hambaharigi. Ainult et me „peseme hambaid” seni veel valesti.

Kõik need võrgud aitavad meil olla üksteisega ühenduses, teha karjääri, teada saada erinevaid arvamusi uudiste kohta ning lahendada hulgaliselt probleeme. Sageli me isegi ei aima, kui palju ja kuidas me võime end oma avatusega kahjustada. Millised on siis kõige levinumad vead?

1.  Mis on sulega kirjutatud …

Reputatsioon on habras asi, ning enne kui jätta võrku oma jälg, võta veidi aega ja tee endale selgeks, et kõik kirjutatu jääb sinna igaveseks. Isegi kui sul õnnestus hävitada oma ettevaatamatu postitus, kommentaar või foto, on 99 võimalust 100-st, et seda jõuti juba „laikida” või edasi saata. Paljud kasutajad panevad  aga välja oma fotosid ja tekste, vältides seejuures teadlikult ohutusseadeis. Nad teevad seda populaarsuse kogumiseks.

Pea meeles:  Suurele osale tööotsijatest ütlevad tööandjad ära, kui on kogunud sotsiaalvõrgustikest inimeste kohta teavet.    Sellised  andmed on avaldanud National Cyber Security  Alliance.

 

2.  Kaitserefleks

Kui keegi solvab või jälitab sind võrgus, õpi end igati kaitsma: eemalda ta sõprade hulgast, blokeeri või teata administraatorile. Kui sa pole just eriti tugev arvuti tundja, leia keegi, kes sind aitaks. Uuenda pidevalt süsteeme. Värsked versioonid sisaldavad täiuslikumaid vahendeid kaitsmaks viiruste ja häkkerite eest. Infot oma leheküljel jaga vastavalt selle kättesaadavusele. Kui oled võrgus ühiskondliku persoonina, loo avatud fail laiemale külastajate ringile. Isiklike sõprade jaoks loo aga eraldi lehekülg.

Seotud lood:

Pea meeles: Social Media Today andmetel on iga viies sotsiaalvõrgustiku kasutaja maailmas langenud küberkuritegevuse ohvriks.


3.  Vahetuse korras

Mõned arvavad, et sotsiaalvõrgustikke on vaja kasutada vaid siis, kui on midagi tarvis — kas leida tööd või abi oma probleemi lahendamiseks.  Nii kujuneb sinust arvamus, et pöördud inimeste poole vaid siis, kui sul on midagi vaja ning see ei tõsta sinu šansse abi saada. Paljud kasutajad arvavad ekslikult, et parim viis olla „nähtav”, see on jutustus iseenda saavutustest. Jah, vahel on see tõepoolest kasulik, ent palju edukam strateegia on tunda huvi teiste tegemiste vastu.

Pea meeles:  Parem on olla regulaarselt nähtaval.  Seda isegi juhul, kui enda jaoks ei olegi midagi tarvis. Võiksid pakkuda ideid või abi teistele. Nii leiad ka vajalikul hetkel kiiret abi endale.


4.  Kontorisündroom

Üks levinumaid vigu on „tülide väljaviimine toast”.  Näiteks kirjutad töö ajal oma seinale, kui tüdinud sa oma tööst ja kõigest sinna kuuluvast oled.  Nii näevad kolleegid ja ka ülemus, mida sa töö ajal teed.  Palju selliseid vigu tehakse iseendale märkamatult, ning need ei paistagi eriti ohtlikena. Ent ometi võivad need hävitada su karjääri.  See aga, et siseinfo välja viimine on keelatud, unustatakse üsna sageli. Nii nagu seegi, et „sõprade” seas leidub ka kolleege, kes mitte alati pole sõbralikult häälestatud.

Pea meeles:   Kui oled sotsiaalvõrgustikus sattunud osa võtma mingist  diskussioonist, ürita olla maksimaalselt viisakas ja vaoshoitud. See veenab teisi, et sa oskad vastata kriitikale. Kui  aga keegi provotseerib sind nimme, siis võib teda ju lihtsalt ignoreerida.


5. Ebasportlik hasart

Sotsiaalvõrgustike kontaktide kõrvalefektiks on piinav kadeduse tunne. Selle tulemuseks on enesehinnangu alanemine. Enese presenteerimine, kus eemaldatakse kõik „isiklik ja liigne”, loovad mulje, et tuttavad on enam edukamad, populaarsemad ja atraktiivsemad. Soov end teistega võrrelda on üks loomulikest inimlikest omadustest. Pealegi kaldume me uskuma seda, mida näeme teiste profiilidel. Me ei võta arvesse filtreid. Näiteks kurdab tuttav, et probleemide tõttu tööl, ei lähe talle restoranis enam söökki alla. Oma alateadvuses märkad sa mitte seda, et tal polnud isu või et ta vajaks abi, vaid seda, et ta käib restoranis (!). Nii sünnib kadedus.

Pea meeles:   Seda kõike saab vältida. Esiteks — kes keelab sul veeta võrgustikes vähem aega? Teiseks — kui on olemas inimesi, kelle isiklik info rikub su tuju, blokeeri nad. Kolmandaks — kui sul on halb tuju, ära ava arvutit. Nii ei saa sind teiste edusammud häirida. Neljandaks — koosta nimekiri sellest, mis sinus endas on head. Kui kohe mitte midagi pähe ei tule, sulge oma arvuti ning asu vastust otsima reaalsusest.