Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Lemmikloom
toksoplasmoos
 
x 07. september 2006, kl 02.26
Kas on kassi puhul aru saada, kui tal on toksoplasmoos?
 
c 07. september 2006, kl 08.04
mitte kassile ei tee toksoplasmoos midagi, vaid ikka inimesele. Põdesin ka selle noorena väga raskelt läbi, oli vene aeg, arstid ei tunnistanud seda haigust. Vigala-Sassi käest sain veel mingid pulbrid. aga see pisik on inimesel alati sees, tarvitseb ainult kassikakaga kokku puutuda, kui pisik ärkab jälle organismis ellu
 
? 07. september 2006, kl 09.14
Mis selle haiguse tunnused on?
 
otsi-netist! 07. september 2006, kl 09.27
TOKSOPLASMOOS

Põhjus: Toxoplasma gondii
obligatoorne intratsellulaarne algloom
zoonoos
Esineb 3 vormis: ootsüst, tahhüsoiit, tsüst
Ootsüstid areneva kaslaste soole limaskestas. See on ainuke sugulise arengu vorm. Ootsüstid erituvad roojaga.
Tahhüsoiit tungib imetajatel kõigisse rakkudesse v.a erütrotsüüdid ning leitakse kudedest haiguse ägedas perioodis.
Tsüstid on olulised haiguse levikus, kuna nad esinevad loomade kudedes, sagedamini skeleti- ja südamelihases ja KNS-is ning just latentse kroonilise infektsiooni korral.
Epidemioloogia:
Piirkonniti on haigestumus erinev
M : N = 1 : 1
Vanuse kasvades seropositiivsete isikute arv suureneb.
Ülekanne: 1. toiduga, 2. vereülekanded, 3. organtransplantatsioon

I. Omandatud toksoplasmoos
Sümptomid: lümfadenopaatia, palavik, müalgiad, lööve
Tüsistused: pneumoniit, perikardiit, müokardiit, entsefaliit, müosiit
II. Kaasasündinud toksoplasmoos
Sümptomid: korioretiniit, hüdrotseefalus, kaltsifikaadid ajus, krambid, psühhomotoorne rahutus, hepato-splenomegaalia

III. Silma toksoplasmoos
On kas omandatud või kaasasündinud.
Sümptomid: nekrotiseeruv retiniit, fotofoobia, skotoom

IV. Toksoplasmoos immuunpuudulikkusega isikutel:
A. leukeemia, lümfoom
B. HIV/AIDS - reaktiveeruv latentne infektsioon
Sümptomid: entsefaliit, müokardiit, pneumoonia

Diagnoos: 1. tekitaja isoleerimine
2. histoloogiline uurimismeetod
- otsene või kaudne immunofluorestsents
- immunohistokeemia

3. seroloogia
- Sabin-Feldmani test
- kaudne immunofluorestsents
- KSR
- RIA
- ELISA IgM , IgA, IgE ja IgG
4. PCR Toxoplasma gondii DNA määramiseks


Dif. diagnoos:
A. Kaasasündinud toksoplasmoos: 1. punetised
2. CMV
3. Herpes simplex
B. Omandatud toksoplasmoos: 1. CMV
2. EBV
3. Tulareemia
4. Lümfoom
5. Tbc
6. Sarkoidoos
Ravi: pärast 17. rasedusnädalat
- pyrimethamine
- sulfadiazine v. trimetoprim-sulfamethoxazole
- spiramycin

Profülaktika:
1. Vältida kassi roojaga kokkupuutunud esemeid või kasutada nende töötlemiselt kindaid.
2. Desinfitseerida kassi kasti 5 min keeva veega.
3. Aiatöödel kasutada kindaid.
4. Vältida kärbeste ja tarakanide sattumist toidule.
5. Keeta liha. Suitsutatud liha on ohutu.
6. Puu- ja juurvilja enne tarvitamist korralikult pesta.
7. Toore liha või pesemata puu- ja juurviljaga tegelemisel vältida näppude sattumist suhu.
8. Kohe pärast toore liha, puu- või juurviljaga tegelemist pesta käed ja kööginõud.
HELMINTHIASES e. helmintiaasid

- on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused
- rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83
Epidemioloogia:
- leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust)
- inimesel  250 liiki helminte
- helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil
- nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed
Nakatumisteed:
- oraalselt:
• fekaal-oraalselt – ümarussid
• vaheperemehe organismi kaudu – paelussid
- perkutaanselt:
• kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma
• vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria
- ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad
- ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis)
- ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides)
Arengustaadiumid:
• vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas
• suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis
- inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees
- sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid:
• geohelmindid (ümarussid)
inimene-pinnas-inimene
• biohelmindid (lameussid)
inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene
• kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis)
inimene-inimene

Parasiitusside nomenklatuur:

Hõimkond: LAMEUSSID

A. Imiussid (Trematodes)
- lamedad, plaadi- või silindrikujulised
- mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa
- hermafrodiidid
- elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes
• Fasciola hepatica – maksakakssuulane
• Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane
• Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan
B. Paelussid (Cestodes)
- suured mõõtmed
- parasiteerivad selgroogsetes pikka aega
- koosnevad segmentidest
- puudub seedetrakt
- kinnituvad sooleseina külge
- hermafrodiidid

• Diphyllobothrium latum – laiuss
• Taenia solium – nookpaeluss
• Taenia saginata – nudipaeluss
• Echinococcus granulosus – ehhinokokk
• Hymenolepis nana – kääbusviik

Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes)

- keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud
- segmentideta
- omavad seedetrakti
- parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas
- lahksugulised
- ei oma vaheperemeest
- osa elutsüklist pinnases

• Ascaris lumbricoides – solge
• Enterobius vermicularis – naaskelsaba
• Trichurius trichiura – piuglane
• Trichinella spiralis – keeritsuss
• Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane


Evolutsioonis eristatakse:

1. Protozoa – üherakulised parasiidid
suguta paljunemine e. skisogoonia
• Giardia
• Trichomonas

2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid
sporaadiliselt esineb ka suguline
paljunemine
• Plasmodium
• Pneumocystis
3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid
suguline paljunemine
• helmindid

Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid:

1. ürgsed parasiidid
- parasiteerivad inimesel väga ammu
- väga hästi kohanenud
- suhteliselt nõrgad immonogeenid
- harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg
- parasiidi suured mõõtmed
- pikk eluiga

2. nn. noored parasiidid

- parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem
- tugevad immunogeenid
- eluiga lühem, mõõtmed väiksemad
- sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg

3. nn. juhuslikud helmindid

- peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid
- tugevad immunogeenid
- sageli väljendunud allergia

Helmintooside iseärasused:

1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus
• Ascaris – ca 1 miljard
• Enterobius – ca 1 miljard
• Trichurius – ca 0,5 miljardit
• Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit
• Schisostoma – ca 0,25 miljardit

2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega
3. keerulise ehituse ja elutsüklitega
4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia
5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis
• ei produtseeri toksiine
• kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid)
• parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades
• kutsuvad esile immuunsupressiooni
• elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur


Parasiitide toimed:

1. palavik
• trihhinelloos e. trihhiaas
• malaaria
• toksoplasmoos
• leishmaniaas
• trüponosomiaas
2. kaalulangus
• amöbiaas
• giardiaas
• strongüloidiaas
• trihhotsefaliaas
3. immuunsupressioon
4. allergia
5. raseduspatoloogia
• toksoplasmoos
• amöbiaas
• malaaria
• trüponosomiaas

Parasitoloogilised uuringud faecesest
Sooleparasiitide poolt põhjustatud nakkuse diagnoos pannakse helmindi munade, vastsete või algloomade tsüstide ja trofosoidide leidmisel faecesest.
Oluline on materjali õige kogumine:
• nädal enne analüüsi võtmist ei tohi olla tarvitanud antibiootikume, mineraalõlisid, baariumi, antidiarröalisi- ja vismutpreparaate
• faeces ei tohi olla kontamineerunud vee, vere ega uriiniga
Materjali kogus: 20-40 grammi.
Kasulik on informatsioon eeldatava diagnoosi, kliinilise pildi ja reisimise kohta.
Materjali kogutakse puhtasse kuiva laia suudmega anumasse.
Proove peaks olema vähemalt kolm 2-3 päevaste intervallidega.
Analüüsi peaks uurima 1 tunni jooksul peale võtmist. Formeerunud faecest võib asetada fiksaatorisse ja hoida külmkapis kuni järgmise päevani 3-5 kraadi juures. Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust.
Enterobiaasi kahtlusel – anaalkaabe!

ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi

Tekitaja: Ascaris lumbricoides e. limuksolge
Isased 15 – 25 cm, emased 20-40 cm
Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte.
Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest.
Nakatumine: Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed.
Üheperemeheline geohelmint.
Invasioonivõimelised vastsed valmivad pinnases 1–7 nädalaga sõltuvalt pinnase temperatuurist, niiskusest ja aeratsioonist. Munad on pinnases eluvõimelised 5 aastat.
Elutsükkel: Parasiteerivad inimese peensooles.
I faas - larvide (vastsete) areng ja migreerumine.
Duodeenumis vabanevad larvid munakestast, läbivad sooleseina, satuvad õõnesveeni, läbivad maksa, 4 päeva pärast on kopsudes (alveoolides, kus küpsevad). Kopsudes siirduvad vastsed veresoontest hingamisteedesse ja satuvad rögaga teistkordselt seedetrakti. I faasi kestvus 15 päeva.
II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine
peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta.
Muna→peensool→larvid→maks→süda→kops→
peensool→täiskasvanud solge→viljastumine→munad


Kliiniline pilt:
I faas:
Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad:
• subfebriilne temperatuur
• isutus, iiveldus
• kõhuvalu
• köha
• hepatomegaalia, splenomegaalia
• allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed
II faas:
• isutus, iiveldus, oksendamine
• kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud)
• kõhulahtisus, kõhukinnisus
• peavalud, pearinglus
• rahutus
Tüsistused:
• obstruktiivne ileus
• soole perforatsioon
• sapiteede sulgus
• pankreatiit
• pneumoonia
• maksaabstsess
Diagnoosimine:
• faecese uuring askarise munadele
• eosinofiilia
• seroloogia: parim ELISA-meetod, IgE tõus
• röntgen- ülesvõte kopsudest: infiltraadid
Ravi:
• Vermox e. Mebendazol 100 mg x 2 kolme päeva vältel
• Combatrim e. Pyrantel 10 mg/kg kolme päeva vältel
Ravi vastunäidustatud raseduse ajal.
Profülaktika:

• hügieen
• solkme munad hävivad > 40 C juures, päikesevalguse käes, desinfitseerivate vahendite toimel

ENTEROBIASIS e. enterobiaas e. naaskelsabatõbi
(Oxyuriasis e. oksüuriaas)

Tekitaja: Enterobius vermicularis e. naaskelsaba
emased 3-12 mm, isased väiksemad
Munad: ümar-ovaalsed, värvitud, kaetud sileda kestaga, veidi ebasümmeetrilised.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene, nakatunuid 1 miljard
Nakatumine: Kontakthelmintoos, nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemetega vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega, vastupidavad kuivamisele.
Elutsükkel: Vastsed vabanevad allaneelatud munade kestast duodeenumis. 3-4 nädalaga arenevad vastsetest suguküpsed naaskelsabad, parasiteerivad jämesoole distaalses osas. Pärast viljastumist kaotavad emased võime kinnituda soole limaskesta külge ja liiguvad faecesega anaalava piirkonda. Öösiti munevad emased munad perineaalvoltidesse. Munemisel eritub naha sügelemist põhjustavat vedelikku. Invasioonivõimelised vastsed valmivad 4-8 tunniga. Naaskelsaba eluiga on 35-75 päeva. Sageli autoinvasioon.
Kliiniline pilt: Haigusnähte esineb 20-25% patsientidel.
• sügelemine anaalpiirkonnas → dermatiit
• väsimus, unisus
• närvilisus
• peavalu
• kõhuvalu
• kõhulahtisus
• rahutu uni
Diagnoosimine: põhineb naaskelsaba munade leiul anaalpiirkonnast võetud materjalist valmistatud preparaadis. Anaalkaabe võetakse hommikul.
Ravi:
• Vermox e. Mebendazol
täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev)
lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1
• Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt
Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele.

TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e.
piugusstõbi.

Etioloogia: Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss
3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam
Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene
Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad (maasikad), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik.
Elutsükkel: parasiteerib inimese jämesooles. Faecesega pinnasesse sattunud munades valmivad vastsed. Optimaalsetes tingimustes omandavad vastsed invasioonivõime 25 päevaga, madalal temperatuuril (15º) 4-5 kuuga. Peensooles vabanevad vastsed munakestast ja penetreeruvad limaskesta. Kuu aja pärast destsendeeruvad caecumisse ja colonisse, küpsevad. Täiskasvanud piuguss kinnitub peaga soole limaskestale. Elutsükkel kestab ca 2 kuud. Helmindi elukestus 5 aastat.
Kliiniline pilt: shigelloositaolised seedehäired: isutus, iiveldus, oksendamine
kõhulahtisus, harva hemokoliit
Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva






TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi

Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss
Trichinella pseudospiralis
Trichinella nativa
Trichinella nelsoni
Trichinella britovi

- ♂ 1,6 x 0,04 mm
- ♀ 4,4 x 0,06 mm
- larv 100 x 6 μm
- tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm
Invasiooniallikas:
- metssiga
- närilised
- kiskjad
- kodusiga (harva)
Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a.

Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes.
Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva.
I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva
- düspeptilised vaevused
- kõhuvalud
- kõhulahtisus
- makulopapuloosne lööve(harva)
- pneumoniit
II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva)
- palavik (40º)
- müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus)
- nahalööbed
- hemorraagiad
- düspnoe
- köha
- naha tundlikkuse häired
III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist).
- kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine.
- müasteenia
- asteenia
Tüsistused:
- müokardiit
- perikardiit
- äge südamepuudulikkus
- meningoentsefaliit (10-24%)
- pneumoonia
Diagnostika:
1. Perifeerne veri:
• leukotsütoos
• eosinofiilia
2. Biokeemilised analüüsid:
• CK 
• LDH 
• ALT ; AST 
• K 
3.Seroloogia:
• KSR
• IFA
• EIA
4. Lihasbiopsia:
• Larv
Ravi:
- Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg – 7-10 päeva
70 kg  1,4 g päevas (14 tabletti)
- Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg – 7-10 päeva
- raskel juhul glükokortikoidid
-

DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi

Etioloogia: Diphyllobothrium latum
- kolmeperemeheline biohelmint, paeluss
- eluiga kuni 25 aastat
- pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist
- lülide laius on suurem kui lülide pikkus
- parasiteerib peensooles
- kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus
Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel
- lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene
- vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad
Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist.
Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos, mis põhjustab hüperkroomset aneemiat.

Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg
Väljendunud sümptomatoloogia korral:
- väsimus, nõrkus, peavalu
- meteorism, kõhuvalu
- isutus, iiveldus, oksendamine
- kõhulahtisus
- tuimustunne jäsemetes

Tüsistused: megaloblastiline aneemia
Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine
Ravi:
- Niclosamidi 1,0 x 2 skeemi järgi
- Praziquanteli 25 mg/kg skeemi järgi
Profülaktika:
Laiusstõbe saab vältida, kui kalu:
- keeta 15-20 min.
- praadida 20-25 min
- soolata vähemalt 10 päeva, soola peab olema soolalahuses 20% kala kaalust
- külmutada –18 C
- mitte süüa toorelt
Laiusstõve leviku takistamiseks:
- mitte toita kasse ja koeri toore kalaga
- mitte visata kalajäätmeid veekogudesse
- mitte reostada jõgesid ja järvi väljaheidetega


HYMENOLEPIASIS e. hümenolepiaas e. kääbusviiktõbi e. kääbuspaelusstõbi

Etioloogia: Hymenolepis nana
1-5 cm, keha koosneb päisest ja lülidest. Päis on kerakujuline, 4 iminappa.
Munad: kerakujulised, ümbritsetud kahe kestaga, mille vahel on vedelik. Munas asuvas vastsel on 6 nooku.
Vaheperemeest ei ole.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene. Suhtlemisel nakkusohtlik, kuna levitab kääbuspaelussi mune käte kaudu.
Nakatumine: toimub kääbuspaelussi munade allaneelamisel. Kontakthelmintoos. Leviku mehhanism on fekaal-oraalne. Helmindi munad satuvad suhu saastunud käte või tarbeesemete vahendusel. Munad sisaldavad onkosfääri. Sageli esineb autoinvasiooni.
Elutsükkel: parasiteerivad inimese peensooles. Osaliselt kulgeb areng peensoole limaskestas. Allaneelatud munadest vabanevad sooles vastsed e. onkosfäärid, mis tungivad peensoole hattudesse. Moodustub tsüstitserkoidid, mis mõne nädala pärast tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti.
Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid.
Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga:
- väsimus, nõrkus, peavalu
- isutus, iiveldus
- kõhuvalud (koolikataolised)
- kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune)
- subfebriilne t˚ või lühiajaline kõrge palavik
- lööve (harva)
Tüsistused: kuna esineb sageli autoinvasioon, siis võib haigus kesta pikka aega.
Diagnoos: koproloogiline uuring, munade leidmine
Ravi:
- Tredemide e. Niclosamid
2 grammi ühekordse annusena 7 päeva järjest
Kuna ravim ei toimi tsüstitserkidele, soovitatakse korduskuuri 7-14 päevase vahega.

ECHINOCOCCOSIS e. ehhinokokkoos e. põistangpaeluss

Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus
-Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm
Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga.
Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene
Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel.
Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast.
75% - maksas
20% - kopsus
2% - ajus, neerudes, põrnas
Maksa ehhinokokkoos:
I staadium: kulgeb latentselt

II staadium: maksahaiguste üldsümptomid:
- düspeptilised vaevused
- peavalud
- kõhnumine
- subfebriilne temperatuur
- lööbed, naha sügelemine
- kõhuvalud
III staadium: tüsistuste staadium:
- maksaabstsess
- põie avanemine: disseminatsioon

Kopsu ehhinokokkoos:
I staadium: kulgeb latentselt
II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides

- valu rinnaku piirkonnas
- köha, rögaeritus
- hingeldus
III staadium: põis võib avaneda bronhidesse.
- tugev köha
- tsüanoos
- spuutumis veri
Diagnostika:
- SR kiirenemine
- eosinofiilia
- mikroskoopia (röga, liikvor, uriin)
- seroloogia (antigeeni määramine: KSR)
- allergilised nahatestid (Casoni reakts.)
- instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia)
Ravi:

- kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
- Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega )
- Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga
- Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga

TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e. nudipaelusstõbi

Etioloogia: Taeniarhynchus saginatus (Taenia saginata) e. nudipaeluss. Kaheperemeheline biohelmint. Keha koosneb päisest, kaelast ja lülidest. Kinnitub päisega peensoole limaskestale. 6-7( 4-10) m pikk, eluiga 10-30.a. Lülid on võimelised iseseisvalt liikuma.
Lõpp-peremees: inimene.
Vaheperemees: veis (suured sarvloomad)
Invasiooniallikas: tõvestunud veis. Tsüstitsergid püsivad veise lihastes mõne aasta.
Nakatumine: toimub termiliselt halvasti töödeldud tsüstitserke sisaldava veiseliha söömisel.

Elutsükkel: Veis nakatub, kui sööb rohu-veega nudipaelussi mune. Looma sooles vabanevad munadest onkosfäärid→sooleseina→ veenidesse→verega vöötlihastesse, kus arenevad vastseiks tsüstitserkideks. Invasioonivõimeliste vastsete arenguks kulub 4 - 5 kuud. Tsüstitsergid säilitavad eluvõime 1-5.a. Loomadel haigusnähte ei ole. Inimese sooles võib nudipaeluss elada 10-30.a.
Kliiniline pilt: kahjustub peensoole limaskest, toksiline toime organismile.
- väsimus, närvilisus
- söögiisu häired ↑↓
- meteorism, kõhuvalud, iiveldus, oksendamine
- unehäired, krambid
Diagnoosimine: faecese uuring munadele

Ravi: Niclosamidi 2g x 1 ühepäevase ravikuurina
Lastele:1g (1,5g) x 1. Soovitav ravim anda õhtul.



TAENIASIS e. teniaas e. nookpaelusstõbi

Etioloogia: Taenia solium e. nookpaeluss, 2-3 m pikk
Päisel on 4 iminappa ja kaks rida nookusid.
Lülid pole võimelised liikuma.
Kaheperemeheline biohelmint.
Lõpp-peremees: inimene
Vaheperemees: siga, koer, kass
Invasiooniallikas: siga, nakatub kui söödasse on sattunud nookpaelussi mune.
Sea vöötlihastes arenevad vastsed invasioonivõimelisteks 2-4 kuuga ja püsivad 1-6a.
Nakatumine: toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud tsüstitserke sisalduva sealiha söömisel.
Elutsükkel: parasiteerib inimese peensooles, kinnitub päisega limaskestale. Periooditi eralduvad parasiidi kehast lülid munadega ja satuvad faecesega keskkonda. Sea sooles vabanevad munadest onkosfäärid, tungivad sooleseina veenidesse ja kanduvad verega vöötlihastesse. Lihastes valmivad invasioonivõimelised vastsed e. tsüstitsergid.
Kliiniline pilt: sarnane nudipaelussi kliinilise pildiga.
(väsimus, söögiisu suurenemine või langus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, unehäired, närvilisus, krambid)
Diagnoosimine: faecese uuring munadele, vajalik korduv uuring, sest mune ei leidu faeceses pidevalt.
Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina

TSÜSTITSERKOOS:

Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm).
Tsüstitsergid paiknevad peamiselt:
- kesknärvisüsteemis
- lihastes
- nahas ja nahaaluskoes
- silmas
Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat.
Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida.

Kliiniline pilt:
1. algstaadiumis:
- transitoorsed müalgiad
- palavik
- eosinofiilia
2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas.
3. 5-7 a. möödudes kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid: intrakraniaalse rõhu tõus, epileptilised krambid, vaimne mahajäämus.
Diagnoos: seroloogiline uuring
Ravi: Praziquantel 10mg/kg ühekordse annusena.

http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=351
 
karvakera 07. september 2006, kl 13.25
Mina sain ükskord asja uurides aru, et kui korra oled selle läbi põdenud, siis uuesti see ei nakka (nagu tuulerõugetega). Ja mõni põeb seda tõesti raskelt, mõni kergelt.
Koolis räägiti, et seda võib saada lehmalaudas käivatelt ja pastöriseerimata piima joovatelt kassidelt.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!