Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Koolilaps
Tartus - millisesse kooli laps panna - I klass
 
Helina 01. veebruar 2010, kl 19.34
Laps minemas esimesse klassi. Millisesse kooli panna - piirkond peaks jääma kesklinna.
Olen kuulnud erinevaid kõlakaid - näiteks Tammesse ei soovitata üldse, kuna olla nö kombinaatkool. samas kool olevat ajas lausa tagasi läinud ehk väidetakse, et lausa veel veneajas.
Hetkel on jäänud enda jaoks valikuteks järgmised koolid:
Veeriku gümnaasium
Kesklinna kool
Forseliuse gümnaasium
variant on ka Mart Reiniku Gümnaasium

Laps hetkel loeb hästi ja arvutamine, ning kirjutamine on ka täitsa selge.
 
jaffe 01. veebruar 2010, kl 21.37
Miina Härma?
 
Mann 01. veebruar 2010, kl 22.01
Soovitaks ka Miina Härma Gümnaasiumi
 
puhta loll 01. veebruar 2010, kl 23.14
no forselius oleks küll minu viimane valik. Tamme kohta kuulad sa muidugi usinasti, mida konkurendid leierdavad, aga teistest ei tea muhvigi. Mis see Reinik vähem kombinaat on?
Pealegi oleks otstarbekas panna laps piirkonnakooli. Miks peab väike laps käima koolis teises linna otsas? Ja muideks, teised koolid ei ole kohustatud sinu last vastu võtma. Teevad seda vaid vabade kohtade olemasolul. Kõik sinu poolt nimetet koolid on piirkonnakoolid. Ja muideks, üsna võrdse tasemega. Veerikul pole ka oma gümnaasiumi (forseliuse oma kadumisel, Tamme omale on linnavalitsus aastaid hammast ihunud, kuid paistab, et siiski veab välja). Seega peab su laps olema usin õpilane, et edasi gümnasse konkureerida.
 
tartlane 02. veebruar 2010, kl 03.36
Soovitaksin alguses proovida Miina Härmat (katsetega), kui sinna ei saa, siis Mart Reinikusse. Need on head koolid!
 
kuule,puhta loll 02. veebruar 2010, kl 08.10
a miks forselius su viimane valik oleks? Ei ole teemaalustaja, aga pakub huvi.
 
veel üks pakkumine 02. veebruar 2010, kl 08.15
Kesklinnas on ka üks katoliku kool, mis kasvamas alles gümnaasiumiks. Ka see võiks olla üks võimalik valik.
 
sini 02. veebruar 2010, kl 10.09
Karlova gümnaasium?
 
forseliusest 02. veebruar 2010, kl 11.25
Forseliusel on nõrk tase, tõesti nõrk ning lisaks on kaheldav, kas neil tulevikus gümnaasium on, sest lapsi jääb järjest vähemaks.
 
mittetartlasest õpetaja. 02. veebruar 2010, kl 12.38
Esimese klassi puhul ei ole absoluutselt oluline, millises koolis laps käib, sest esimeses kooliastmes sõltub kõik konkreetsest õpetajast. Põhiline on sõbralik õhkkond ja kool asugu soovitavalt kodule võimalikult lähedal või logistiliselt sobivas kohas.
 
mina 02. veebruar 2010, kl 12.41
küsisin Forseliuse kohta, sest juhtus nii,et pärast kolimist saime endale lähinaabrusse selle kooli. Loogiline oleks, et lapse huvides, näit vähem liiklemist kooliteel, rutem koju jms, peaksin ma ta sinna õppima panema. Nõrk tase- see oli ju kirjanduskallakuga kool kunagi- õppetöö toimub aga siiski riikliku kava alusel, või ma ei saa mitte millestki aru?
Karlova gümnaasium oli vanasti esimestes klassides vahetustega, seetõttu ei valiks.
 
to mittetartlasest õpetaja. 02. veebruar 2010, kl 13.43
Sul on täisti õigus selles, et algklassides vahet pole, mis koolis laps käib, aga kui tase on nõrk, siis on tal hiljem raskem (muidugi mitte võimatu) kuhugi heasse kooli edasi saada. Nii paraku on, üldjuhul.
 
tartust 02. veebruar 2010, kl 13.53
Forseliusesse ei paneks minagi mingil juhul. Nt. gümnaasiumiastmesse pürgivad sinna need, kes mujale sisse ei saa. See juba näitab ühtteist.
Eks kirjandus ja saksa keel ole seal endiselt head, kuid samas võid igas koolis leida nende tugevamaid aineid. Tammes näiteks bioloogia.
Kui elate seal kandis, siis ise kaaluks ka Karlovat.
 
tibi 02. veebruar 2010, kl 16.39
Praegu on Härmasse katsetele registreerumine juba avatud. Soovitan kindlasti proovida, eriti kui lapsel kirjutamine-lugemine-arvutamine juba selge. Hea seltskond ja kui last õppimine huvitab, siis on hea keskkond ka.

http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=74&Itemid=208
 
tibi 02. veebruar 2010, kl 16.42
Ahjaa, ja kui saksa keel huvitab, siis seda saab ka Reinikus õppida, on võimalik A-keeleks valida (vähemalt mõned aastad tagasi kindlasti sai), kuigi üldjuhul soovitaks ikkagi A-keelena inglise keelt.
 
muhahaa 02. veebruar 2010, kl 16.43
Ikka Veeriku Gümnaasiumisse!!!!!!!!!!!!!! Soovitan Soojalt! Ja ka Katoliku Gümnaasium tuleb kõne alla! Need on unistustekoolid!
 
puhta loll 02. veebruar 2010, kl 22.05
minu eest vastati juba ära, miks poleks minu valik forselius. Just selline maine sel koolil on, õigemini polegi teda. Kardan, et ka kirjanduse poole pealt on kool kadunud, sest pole enam legendaarset Vello Saaget, kes koolile maine kujundas. Järeltulijad ei ole suutnud seda enam hoida.

Aga olen ka seisukohal, et algklassis pole oluline mitte kooli maine ja riigieksami tulemused, vaid edukus sõltub ära konkreetsest õpetajast. Ühes ja samas koolis võib paralleelklasside tase oluliselt erineda - põhjuseks vaid õpetaja. Targem oleks hoopiski uurida kavandatava kooli potentsiaalsete klassijuhatajate kohta levivat infot.
 
icc 02. veebruar 2010, kl 22.20
muidugi, loodame, et hea kool paneb meie võsukesele kõik kulbiga pähe, siis ei pea ise lapsevanemana vaeva nägema :))
 
age 02. veebruar 2010, kl 22.21
Aga kusjuures ongi, et Katoliku on väga hea kool.
 
puhta loll 02. veebruar 2010, kl 23.24
katoliku headus sõltub lapsest. On lapsi, kes seal õnnelikud ja edukad, on lapsi, kellele seal ei sobi ning teatud vanuses, kui oskab ise otsustada, tahab suurde piirkonnakooli.

Nojah, lugesin nüüd oma viimast postitust veel... nimi õigustab kirjutajat...., aga

laps, kes tahab õppida, saab seda takistamatult teha igas koolis ja sõltumata ka klassijuhataja kompetentsist (kuigi see viimane on siiski oluline)
 
forseliuse poolt 03. veebruar 2010, kl 07.14
Huvitav minu laps õpib forseliuses. ja mina olen küll rahul sellega , et mu lapsele see kool meeldib . Et ta läheb sinna heameelega igal hommikul. Meeldib kooli õhkond ja õpetajad. Mina küll julgeks soovitada forseliuse kooli.
 
tamme 04. veebruar 2010, kl 17.35
mõlemad hetkel klassijuhatajad 4ndates klassides.
 
Forseliusest 04. veebruar 2010, kl 21.51
Olen õppinud Tartus Raatuse ja Forseliuse gümnaasiumites. Muidugi aeg on edasi läinud, kui ma Forseliuses käisin, oli seal veel Vello Saage tegemiste hõngu ja uus õpetaja Ene Veenpere jätkas seda liini edukalt - pärast tema lahkumist on see kirjanduse asi seal vist ikka väga allamäge läinud. Kahju. Saksa keele kohta ei oskagi täpset hinnangut anda, sest minul kui Raatuse koolist tulnul oli juba enne väga hea põhi all. Tegelikult mulle Forseliuse õhkkond meeletult meeldis, aga tõsi on ka see, et sealt kõrgkooli edasiminejaid ei olnud just palju.
Ja vale on soovitada A-keeleks inglise keelt. Mina soovitaksin justnimelt saksa keelt, sest see on raskem. Pärast seda tuleb inglise keel juba lennult. Kui aga võtate A-keeleks inglise, riskite sellega, et laps enam teistes võõrkeeltes tasemele ei jõua.
 
tibi 04. veebruar 2010, kl 23.43
Olen ise A-keelena saksa keelt õppinud ning võin väita, et pikka aega oli mul inglise keel nõrgem - jah, suhelda on inglise keeles kerge, aga kõrgtasemel antud keelt vallata oli raske. Seega lähtudes eeldusest, et inglise keel on A ja O, seda eriti ülikoolis erialase kirjandusega töötades, siis võiks A-keel olla ka inglise keel. Jah, kui laps on eriti andekas, siis võiks tal inglise keel ka C-keel olla, aga kui palju on neid väga andekaid lapsi???
 
Forseliusest 04. veebruar 2010, kl 23.54
Ütlen ausalt, mina paneks oma lapse õppima A-keelena saksa, B-keelena vene ja alles C-keelena inglise keelt. Ei pea olema "väga andekas", et keskkooli 3 aastaga ühtlustuks inglise keele tase oma klassikaaslastega. Õpetajana olen näinud seda mitmete õpilaste pealt - ja nad ei ole alati priimused. Saksa ja vene keeles 3 aastaga samale tasemele jõudmine on üliraske, sellega saavad hakkama vaid üksikud.
Kõrgtasemel on iga keelt raske vallata, aga ilmselt mõtleme me "kõrgtaseme" all hetkel erinevaid asju.
 
tibi 05. veebruar 2010, kl 00.55
Last paneksid C-keelt inglise keelena õppima? Uskumatu. Ma olen täiesti nõus, et inglise keel on lihtsam kui saksa või vene keel, aga...seda teatud tasandi. Nt minu jaoks on siiani saksa keel tunduvalt lihtsam ja tugevam, aga vaja oleks just inglise keelt, millega ma olen ülikoolis kõvasti vaeva näinud ja nüüdseks võin väita, et oskan mõlemat keelt sama palju, teisalt tean tuttavaid, kes lõpetanud nt Inglise kolledži ja C-keelena saksa keelt võtnud koolis ja hiljem ülikoolis ning nad oskavad saksa keelt sama hästi kui mina inglise keelt.
Ja ma tõsiselt kahtlen, kas kolme aastaga keskkoolis suudab laps omandada ka inglise keelsed idoomid ja tema tavakasutuses on ka sõnad a`la lucrative, well-endowed, hanker after, hit home, paint the town red jne.
Olen oma elus kogenud, et vähemalt praegu aitab väga hea inglise keele oskus tunduvalt rohkem edasi kui saksa keele oskus.
 
tibi 05. veebruar 2010, kl 00.58
Ja üldjuhul leian, et parem osaku laps ühte keelt ja väga väga hästi, kui mitut keelt keskmiselt.
 
Keegi 05. veebruar 2010, kl 08.42
No tibi, egas su nimi asjata tibi ole, peas nähtavasti tühjus. Muidugi on saksa keel esimese keelena väga hea valik, tunnen mitmeid, kes Raatuse lõpetanud ja neil on kaks keelt vabalt suus.
 
Forseliusest 05. veebruar 2010, kl 09.00
Kuna meie praegune "kultuuriruum" on selline, et juba lasteaialapsed lällutavad inglisekeelseid sõnu, siis keskkooli jõudes on neil kõigil juba mingisugune põhi selles keeles olemas. Nii et 3 aastaga saavutavad nad väa hea tasemel.
Muide, teaduslikult on tõestatud, et mida rohkem inimene keeli oskab, seda õnnelikum ta on :)
 
tibi 05. veebruar 2010, kl 09.57
Kui te nii usute, ja oma laste peale võite kõike seda ka järgi proovida.
Nägin ise TÜ-s päris palju inimesi, kes lõpetanud Tallinna või Kadrioru Saksa gümnaasiumi ning maadlesid ingliskeelse kirjandusega, sest ei osanud inglise keelt nii hästi.
Ja lällutamine ei ole veel rääkimine.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!