Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
50+ nurgake
nuputage!
 
nupu 29. märts 2013, kl 16.20
Arvu 2012 kirjutati ritta 2012 korda järjest: 20122012.....2012. Leia sellesse ritta kirjutatud kõikide number kahtede summa.
 
pupu 29. märts 2013, kl 16.23
summa on 5
 
ggg 29. märts 2013, kl 16.33
 
kas 29. märts 2013, kl 17.42
 
ninatargake 29. märts 2013, kl 17.51
 
kraaks 29. märts 2013, kl 18.51
 
liisu 29. märts 2013, kl 19.40
 
kraaks 29. märts 2013, kl 19.44
4024 :)))
 
A. 29. märts 2013, kl 19.45
 
kübaramoor 29. märts 2013, kl 19.49
2012 sisaldab kahte 2-e, mille korrustis on neli.
Ja 4 x 2012 on 8048?
 
kübaramoor 29. märts 2013, kl 19.51
2+2, et siis summa ikka.
 
kraaks 29. märts 2013, kl 19.56
kübaramoor
sul on õigus...ma lasin ennast ülejäänud kolmest vastusevariandist eksitada :)))
 
A. 29. märts 2013, kl 19.58
Jah, kahtesid on 4024 tk, kuid küsiti ju summat.
 
kraaks 29. märts 2013, kl 20.05
siis mu vastus polnud täitsa tühi muna...kisub poole muna kanti :)))
 
ninatargake 29. märts 2013, kl 20.11
arvan kysitakse sellesse ritta, mis just siin välja on toodud nr. 2 summat ja see 20, sest siin neid kahtesid 10
 
kübaramoor 29. märts 2013, kl 20.15
Ninatargakesel tundub õigus olema ;)

Küsimus puudutab seda rida :)
 
:D 29. märts 2013, kl 20.19
Ja mida WADA arvab?
 
soovitus 29. märts 2013, kl 20.27
Võtke nüüd Fermat` teoreem lahkamiseks käsile!:)
 
kraaks 29. märts 2013, kl 20.41
vastu tulles soovituse soovile:
Fermat’ Suure teoreem väidab, et võrrand xn + yn = zn ei lahendu nullist erinevates naturaalarvudes kui n ³ 3.

Kui n = 2, siis on võrrandi lahendid järgmised –

x = 2ab

y = b2 – a2

z = b2 + a2, sest

(2ab)2 + (b2-a2)2 = (b2 + a2)2

Seda juhul kui a ja b on suvalised naturaalarvud ja a < b.

:DDD
 
A. 29. märts 2013, kl 20.59
Fermat` teoreemist ei tea ma tuhkagi, küll aga saan sellest aru, kui öeldakse, et arvu kirjutati 2012 korda järjest.

Kraaks, parem pool muna kui tühi koor!:D
 
kuunägu 30. märts 2013, kl 07.50
Matemaatikast ei tea ma mõhkugi, aga ometi on Fermat´ ja tema teoreem paeluv.:)

Pierre de Fermat`, kes oli tegelikult riigiametnik ja mitte matemaatik, lollitas matemaatikuid ligi 400 aastat. Ta formuleeris Pythagorase teoreemi uurides ühe selle variandi. Võrrandis (x2+y2=z2) asendas Fermat´ ruudu kuubiga (x3+y3=z3).

Probleem oli selles, et uuel võrrandil ei tundunud olevat täisarvulist lahendust. Seega oli Fermat` väikese akadeemilise liigutusega muutnud lõputute täisarvuliste lahendustega võrrandi ilma igasuguste lahenditeta ummikuks. See oligi tema teoreem – Fermat` väitis, et mitte kusagil arvude lõputus universumis polnud täisarvu, mis võiks väljendada kuupi kahe kuubi summana ja et see reegel kehtis üldiselt kõikidele arvudele, mille aste on suurem kui 2, seega just nimelt Pythagorase teoreem.

Et asi nii oligi, sellega nõustusid varsti ka teised matemaatikud. Katse ja eksituse meetodil võisid nad konstateerida, et nad ei suutnud leida arvu, mis Fermat` väite kummutaks. Probleem oli ainult selles, et isegi kui nad oleksid arvutanud igaviku lõpuni, poleks nad suutnud läbi proovida kõiki olemasolevaid arve – neid on ju lõpmatult palju – ja järelikuilt ei saanud matemaatikud ka sada protsenti kindlad olla, et järgmine katsetatav arv Fermat` teoreemi ümber ei lükka. Matemaatikas peab olema nimelt võimalik väiteid matemaatiliselt tõestada ja neid peab saama väljendada üldkehtivate ja teaduslikult korrektsete valemite abil. Matemaatik peab saama minna lavale ja öelda sõnad „see on niiviisi sellepärast, et...“

Fermat´, jäädes truuks oma harjumustele, näitas kolleegidele keskmist sõrme. Ta kritseldas oma raamatu ühele leheküljele püstitatud probleemi ja lõpetas mõnerealise tekstiga: Cuius rei demonstrationem mirabilem sane detexi hanc marginis exiquitas non caperet. (Mul on sellele väitele tõepoolest imeline tõestus, aga lehekülje äär on liiga kitsas, et seda ära mahutada.).

Kui tema eesmärgiks oli kolleegid marru ajada, siis see tal ka õnnestus. Alates 1637. aastast on enam-vähem iga endast lugupidav matemaatik pühendanud aega, mõnikord märkimisväärselt palju aega, üritades Fermat´ väitele tõestust leida. Tervetel põlvkondadel mõtlejatel see ebaõnnestus, kuni 1993. aastal tuli Andrew Wiles päästva tõestusega. Selleks ajaks oli ta mõistatuse üle mõtisklenud kakskümmend viis aastat, viimased kümme peaaegu ainult sellega tegeledes.

Vaat selline riukalik kuju oli see Fermat´ oma teoreemiga.:)
 
nupu 30. märts 2013, kl 16.26
8084 on õige vastus. Uus ülesanne: kolm ühesugust õhupalli maksavad kokku 12 senti rohkem kui üks selline õhupall. Kui palju maksab üks selline õhupall?
 
oo 30. märts 2013, kl 17.04
4 senti tükk ---4+4+4 on 12 senti kolmekesi koos
 
Ihnuskoi 30. märts 2013, kl 17.20
Üle 6 sendi pallist ei maksa.
 
A. 30. märts 2013, kl 18.22
Ma ei hakka hinda alla kauplema, olgu pealegi 6 senti. Müüja tahab vorsti ka leiva peale!:)
 
liisu 30. märts 2013, kl 18.27
8 senti tk
 
Ruudi 31. märts 2013, kl 10.18
Mina ei oska seda lahendada, seletage kuidas see võiks käia?
 
selle 31. märts 2013, kl 12.53
ülalpool antud Fermat` teoreemi abil lahendad:)
ega paremini ei oskagi selgitada:)

:DDD
 
vaim pudelist 31. märts 2013, kl 14.42
a+a+a=a+12
3a=a+12
3a-a=12
2a=12
a=6
 
täpsustuseks 31. märts 2013, kl 14.44
Kas jutt käib krooni- või eurosentidest?
Kui viimastest, siis tuleb need 15,6466-ga korrutada ja see teeb ülesande lahendamise ikka väga keeruliseks.

Ega vist Fermat` teoreemgi eriti aita?
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!