Puu- ja lilleinimeste horoskoop

 (14)
nulg

Üks inimloomuse igiomadustest on soov ette teada saada tulevikku, mis on ees ootamas teda ennast või tema lähedasi. Aastatuhandeid on teadjamehed ja –naised, kasutades kõige eripärasemaid meetodeid, üritanud saatust ennustada — horoskoope koostada. Klassikaline, meilegi ajalehesabadest hästi tuttavaks saanud lääne horoskoop põhineb inimeste iseloomustamisel sodiaagi tähtkujude järgi. Kuid on veel hulgaliselt teisi võimalusi. Üks sellistest, nn. puuhoroskoop, kujunes välja vanas Keldi kultuuris, kus tuleviku ennustamisel lähtuti inimeste ja puude olemuse sarnasustest.

Puid ja inimesi käsitleti kaksikolendina. Puud kaitsesid inimesi ning kinkisid neile vajaduse korral osa oma elujõust. Kuna loodusrahvastele on väga olulise tähtsusega pööripäevad, eriti suvine ja talvine (valguse sünd ja surm), siis on selles ennustussüsteemis kõikidele märkidel antud kaks valitsemisaega.

Sarnaselt klassikalise horoskoobiga saab ka selles süsteemis leida oma puu sünniajast lähtudes. Nii kõnnivadki meie keskel erinevad puuinimesed — paplid, kased, pihlakad jt.

Kellele puud tunduvad kohmakad või liiga võimsad/võimukad, siis võivad need endale leida oma lille ja olla lill-inimesed. Lill kingib inimestele oma ilu ja aroomi, kordumatuid aistinguid, haprust, õrnust — lahendamata saladusi nagu inimhingki. Lilledel on oma iseloom ja sisemaailm. Iga konkreetse inimese sünd ühendatakse kindlaksmääratud lillega, kes võib tema kohta nii mõndagi rääkida… Seega tähelepanu, rohenäpulised taiminimesed!

NULG 02.01. — 11.01

Nulg-inimene on tavaliselt kaunishing. Talle meeldivad vanad väärikad ehted, klassikalised lõhnad, suurejoonelised peod. Kuna talle meeldivat elustiili on raske järgida, siis on ta sageli kapriisne ja kooselu nuluga kujuneb küllaltki raskeks. Nulul kujuneb kergesti välja isoleerituse tunne, mistõttu tunneb ta end, eriti suures rahvamassis, üksildasena. Nulg-inimese uhke loomus püüab jääda ümbrusest mõjutamata, lõigates oma teravate arvamusavaldustega end vabaks, et seatud eesmärkide poole rühkida. Ta tahab elult palju saada, oma hinda teades see ka õnnestub. Nulud ei ole eriti jutukad ega ka rõõmsameelsed.

Kuna nad on oma loomult nõudlikud ja järeleandmatud, siis on nulud armuasjades väga harva rahuolevad. Nulg võib piiritult armuda ja kui pettub, siis puruneb kogu maailm.

Ebatavaliselt aruka inimesena on neil hästi arenenud analüütiline meel. Tal on annet teadustööks, kuid on seal harva edukas, sest võib hakata tegelema töödega, millel pole tema kalduvuste ja/või erialaga vähimatki pistmist. Töösse suhtub nulg-inimene tõsiselt ning äärmise täpsusega. Kuna raskete situatsioonide loomine nii endale kui teistele on tema kutsumuseks, siis valiku ees seistes pöördub nulg reeglina kõige vaevanõudvamale teele. Puudustele vaatamata on nulg-inimene suuremeelne ning tema peale võib kindel olla. Mitte mingis situatsioonis ei kaota ta usku ja lootust. Nulg ei ole väiklane, kuigi on valiv ja teda rahuldavad üksnes elu suured liinid.

Nulu iseloomuomadusteks on arukus, analüüsivõime, loogilisus ja asketism.

Nimipuuks on siberi nulg (Abies sibirica)

Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okastega puid kohata. Kõige tavalisemaks on meil siberi nulg, mis toodi Eestisse juba XIX sajandi algul.

Taimi mittetundev inimene ajab sageli nulu kuusega segi. Neil mõlemal asuvad okkad oksal ühekaupa, kuid nulu okkad on alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Meie hariliku kuuse okkad on aga neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuivanud ja varisenud okastega kuuseoksale jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nuluoks on aga täiesti sile. Ja on veel üks hea eristamistunnus: erineva kujuga pungad. Nulu pungad on väikesed ja ümarad ning alati on kaetud paksu vaigukorraga ja nii jääb neist hele kollakasvalge mulje.

Siberi nulg näeb haljastuses kena välja, kuid tema kasutusvõimalused on piiratud. Nimelt pole nulgu mõtet linna istutada. Ta on heitgaaside ja tahma vastu tundlik ning hakkab kiratsema. Põhjuseks on tema okaste aeglane vahetumine (8-11 aasta jooksul). Puhtama õhuga kohas aga ei ole tema ilule võrdset vastast. Nulgu sobib kasutada elavmüüri — heki, tegemiseks. Nulgu võib kärpida, ilma et ta kiratsema hakkaks. Haljastuses kasutatakse mitmeid siberi nulu iluvorme.

Laialt tuntakse nuluõli. Seda kasutatakse nii tehnikas, parfümeerias kui ka meditsiinis. Temale võlgnevad tänu mitmed metsalõhna meenutavad lõhnaained, värske õhu lõhna toob tuppa ka lihtsalt avatud nuluõlipudel. Nuluõli valmistatakse puu okastest. Siberi — ja palsaminulu koor sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähe on kasutamist leidnud nulu kerge puit, millest valmistatakse eelkõige paberit.

01.01. — 10.01. iseloomustab lill-inimest kollane emajuur

See salapärane lill sümboliseerib suvist soojust. Ta on malbe ja häbelik ning ei armasta suurt seltskonda. Emajuured tunnevad end palju paremini omas kodus, oma lemmiktugitoolis näiteks kasvõi televiisori ees. Nad on suurepärased perekonnainimesed — osavõtlikud, hoolsad. Oma jõu suunavad nad töökusele ja visadusele. Just selliseid inimesi ülemused nö. armastavad. Nad ei oska ega suuda klatšida ega tühja juttu keerutada. Meelsasti annavad nad raha võlgu.

JALAKAS 12.01-24.01

Jalakas-inimene on suur, nõtke ja kaunis. Ta on väga meeldiv, kuid samas ettevaatlik. Jalakad ei ole pedantsed. Nad riietuvad lihtsalt ja ei suuda sageli oma vanadest asjadest loobuda. Jalakas ei ole nõudlik ning ei aja oma elu asjata keeruliseks. Ta on loomult rahulik, tasakaalukas ning kaldub kõiges venitamisele ja moraliseerimisele.

Jalakas-inimene on avatud, lahke ja avatult otsekohene. Ta usub inimese headusse. Jalakas kaitseb alati kõike õilist uskudes, et leiab varem või hiljem tunnustust. Jalakas on enamusest tugevam ning suudab vastu pidada ka ebaõnnestumistele. Suudab lähikondlaste hüvanguks palju korda saata. Jalakad on eriliselt vastutustundlikud, kirglikud, võiks isegi öelda, et tunnetes tulikuumad. On võimelised kellelegi täielikult pühenduma. Kui abikaasa valik õnnestub, oskab ta luua atmosfääri, milles armastus kestab teemantpulmadeni välja. Jalakad on võimelised tugevalt armastama, kuid nõuavad samas ka palju vastu.

Jalakale meeldib juhtida, kuid ta ei talu alistamist. Ta avaldab teistele muljet ning kasutab seda ära, kaldudes manipuleerimisse. Kuid olge temaga kannatlikud — ta on selle ära teeninud. Tal on terve mõistus, osavad käed, konkreetne ning praktiline meel. Jalaka elav loomus ning huumorimeel päästavad teda sageli süngustest. Kui jalaka elu kulgeb ilma vapustusteta ja tema soovide kohaselt, siis on ta tõeliselt meeldiv kaaslane.

Jalaka iseloomuomadusteks on realistlik meel, tähelepanelikkus, organisaatorivõimed.

Nimipuuks on harilik jalakas, jalak, jallai, jalapuu, raid (Ulmus glabra)

Jalaka oksad on looklevad, tüvi tume. Suured, laialabalised lehed on ka suve teisel poolel mõlemalt poolt tihedalt karedate karvadega kaetud, sama ka võrsete puhul. Hea tunnus künnapuust eristamiseks, ka talvel. Vana metsameeste tarkus ütleb: jalakal on jalad all. See tähendab, et suur osa jalaka lehe külgroodudest haruneb enne lehe servani jõudmist. Jalakas õitseb aprillis. Õied ja suure lendtiivaga viljad on harilikul jalakal lühikese rootsu küljes.

Jalakas on laia aukartustäratava võraga suur puu. Ta on hinnatud pargipuu. Eriti efektne on jalakas sügisel oma kaunite kollaste lehtedega. Puud võib kahjustamata pügada ja sobib seega elavmüüriks. Jalaka lehed asetsevad selliselt, et neile langeks võimalikult palju valgust. Nii moodustub mosaiikpilt, millest ülevalt läbi vaadates maad ei paista, mistõttu on jalaka all ka suurima palavusega alati vilu. Vihma ajal on ta aga asendamatu vihmavari. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on loomulik, et on aretatud ka mitmeid iluvorme. Nende seas on ka leinavorm, mis näeb välja kui tõeline vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.

Kui pargis on jalakas tavaline, siis meie metsades see enam nii ei ole. Põhjuseid on mitmeid: jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning lõpuks üleliigne raie, mille kahjude korvamist raskendavad halva idanevusega seemned. Jalaka puit on väga heade omadustega — väga kõva, sitke ja raske. Temast saab kaunist mööblit ning masinate puitosasid. Jalaka koore alumisest osast, niinest, punutakse vastupidavaid korve.

11.01. — 20.01. iseloomustab lill-inimest karuohakas

Mitte keegi ei pööra talle erilist tähelepanu. Karuohakad mõtlevad endale kasvõi ise välja üle jõu käivaid ülesandeid, leides sellisele teguviisile ka ise ettekäändeid. Selline käitumine viib lähedased segadusse ja sellepärast nad ei saa temast alati aru. Tavaliselt karuohakas rahutu, kooskõlata. Temaga on raske, kuid tõelised sõbrad tunnevad tema eneseohverdusvõimet: ta on armastuse eest valmis surema, et vaid keegi ei pääseks rikkuma talle pühamast pühamat — sõprust. Võimalik, et agressiivse maski taha peidab ta oma plussid — hella südame ja tõrkumatuse. Ta on suurepärane sõber ja pereliige.

KÜPRESS 25.01-3.02

Küpress-inimene on kui küpress isegi: vastupidav ja painduv. Tal on jõuline väljanägemine ning lihtsad ja selged piirjooned. Figuur on harilikult joonestatud lihtsalt ja püsivalt. Küpressi isiksuses on stiil, kuid temas on ka haruldasi iseloomujooni, midagi rikkumata loodusest, tsiviliseerimata inimesest. Temas on peenetundelisus segatud teatud jahedusega. Küpress rahuldub vähesega, suutes kohaneda igasuguste olude ja situatsioonidega. Ta saavutab kiiresti küpsuse ning iseseisvuse. Maine edu pole tema jaoks tähtis, ta ei jookse raha ning tuntuse järele. Ta tahab vaid õnnelik olla.

Küpress väldib kõike, mis võiks tekitada probleeme. Talle meeldivad suvised jalutuskäigud, loomad ning jahipidamine. Teda võib näha õngega jõe ääres. Vaatamata sellele ei armasta küpress-inimene üksindust, mis oleks vastuoluline. Ta töötab selles suunas, et omada suurt peret, palju sõpru ja tuttavaid, kes jääksid kõiges tema kõrvale. Ta pole sentimentaalne, pigem isegi pisut rohmakas või range, kuid temas leidub suures koguses inimlikku soojust ning rahu. Tema lähedus mõjub rahustavalt ja ta on igas olukorras meeldiv kaaslane.

Küpressile meeldib unistada ja ta laseb end seetõttu sageli voolul kaasa viia, püüdmata seda ise juhtida. Ta on tulvil unistusi, mõtteis viibib ta ikka hoopis kusagil mujal. Ta on paindlik ja kergesti kohanev — ikka niisugune nagu teised ootavad. Küpress on nii armastuses kui ka sõpruses truu. Mälestused on tema jaoks kullastki kallimad. Tema poole võib abi saamiseks pöörduda.

Oma vaatleva ning arutleva mõtlemisega väldib ta teravaid vestlusi, muudel teemadel aga kõneleb meelsasti. Tema intelligentsus on reflektoorne. Mõtted on lõpuni mõeldud ning selged. Tema elu libiseb vaikselt ja rahulikult kui armastatud inimesed on temaga.

Küpressi iseloomuomadusteks on püsivad tunded, lojaalsus, tarkus, analüütiline mõtlemine, loogilisus.

Nimipuuks on vahemere küpress (Cypressus sempervirens)

Küpress on vahemereäärne looduslik puu. Tegemist on igihalja meie kadaka sugulasega. Muid küpresse kasvab looduslikult kõigis maailmajagudes, v.a. Antarktis. Vahemereäärne küpress ei kannata külma. Ta armastab kuivi ja päikeselisi kasvukohti. Tema hall tüvi on kaetud õhukese koorega ning ta kasvab kahekümne viie kuni kolmekümne meetri kõrguseks.

Küpress on väga sitke ning pikaealine puu. Vanimad on elanud kuni tuhande aastaseks. Vahemere küpressil on kaks vormi: kitsa- ning laialadvalised. Tema lehed on väikesed, soomuselised, tumerohelise värvusega. Kui neid hõõruda, siis levitavad nad meeldivat okka lõhna. Küpressi kollased püstised isasõied on väikesed, rohelised emasõied aga veelgi väikesemad. Tuultolmlemise tulemusena arenevad neist ümarad pruunikad käbid. Punakaspruunid kõva koorega ning tiivulised seemned varisevad käbidest ükshaaval.

Küpressi puit on ilus valge, sitke ja kõva kontsistentsiga. Seda kasutatakse sisetöödeks, mööbli valmistamiseks, laevaehituses. Küpressi peetakse pühaks puuks, mis oma kujuga meenutab ohvritule leeki.

Eesti küpress on kadakas (Juniperus communis).

21.01. — 31.01. iseloomustab lill-inimest õlelill (käokuld)

Õlelill on kui hõbemünt: malbe, liialdusteta, kuid teraselt jälgitav. Oskab hoiab oma tervist, tegeleb spordiga. Õlelilledel on võime ka kõige raskematel eluhetkedel mitte hädaldada, vaid väljuda. Heitlused ainult tugevdavad tema hinge. Tema elegantsi kadestatakse. Õlelilledel on lõppematult energiat, et ületada esilekerkivad raskused ja näiva kergusega võita enda poole pahatahtlikud inimesed.