Sõnn, Vähk ja Skorpion on kõige omandihimulisemad tähemärgid ja seega mõjub ka lahkuminek neile kõige rängemalt. Nende kurbus kipub tihti asenduma vihaga, sest nad tunnevad end reedetuna. Neile kolmele tähemärgile tuleb pärast lahkuminekut enim aega ja vabadust anda, et nad saaksid oma segi löödud tunnetes sammhaaval selgusele jõuda. See on eriti oluline, et nad ei jääks kinni minevikku, sest see võib neil ees seista olevikus ja tulevikus.

Sõnnile ei meeldi, kui tema kindlustunne proovile pannakse ja nad võivad veel tükiks ajaks süngeid mõtteid mõlgutada ja n-ö “mürki sees hoida”. On tähtis, et ta oskaks tuleviku suunas vaadata ja uue raja leida.

Vähk piinleb kõikidest tähemärkidest enim, sest tal on sõna otseses mõttes tunne, nagu ta oleks kaotanud tükikese endast. Siin ei jää muud üle, kui süda kõvaks teha, pea püsti ajada ja sirgel sammul edasi minna.

Skorpion teeb kõike kirega ja kui ta kedagi armastab, siis sügavalt. Paraku kehtib siin sama ka vihkamise kohta — kui keegi on Skorpionile haiget teinud või ta välja vihastanud, hakkab ta automaatselt mõtlema kättemaksust. Ta on vihane, ta absoluutselt vihkab nõrkustunnet. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et Skorpion on üks täiskasvanulikumaid tähemärke, kes teab, millal on aeg lahti lasta ja edasi minna.

Veevalaja ja Lõvi kipuvad pärast lahkuminekut pikaks ajaks ootama jääma, et elu muutuks tagasi normaalseks, jälle endiseks. Millegipärast arvavad nad, et elu peab kohanduma nende vajadustega, mitte vastupidi. Aga kannatlikkusest ei piisa ja keegi ei saa minevikku tagasi minna. Veevalaja ja Lõvi peavad mõistma, et vaid nemad ise saavad astuda esimese sammu muutuse poole — nad ei tohiks eeldada, et “kõik lõpuks niikuinii paika loksub”.

Kaljukits ja Neitsi ohkavad sügavalt, justkui oleks hüljatus miski, mida nad oskasid juba oodata, ning matavad end seejärel töösse, hobidesse või püüavad igal muul moel mõtteid lahkuminekust eemal hoida. Pärast nurjunud suhet tunnevad Kaljukits ja Neitsi vajadust töö vm tegevusega tõestada, et nad suudavad vähemalt milleski edukad olla, vähemalt ühest asjast tugevasti kinni hoida.

Paraku kipuvad nad nii kaotama sidet kõige muu olulisega, alates perest-sõpradest ning lõpetades elujanuga. Esmalt tuleb end hellitada korraliku spaavisiidiga, et oma keha ja vaimu ravida — kui side iseendaga on leitud, saadakse ka side kõige muuga üsna pea tagasi.

Kaalud kaotavad kallimast ilma jäädes igasuguse tasakaalu, vajudes kas madalale maasse või lennates eemale, kuhugi teise reaalsusesse, kus nad ei pea valuga tegelema. Lisaks valule tunnevad nad ka piinlikkust ja häbi oma sotsiaalse ringkonna ees — Kaaludele on väga oluline, millise mulje nad endast avalikkuse ees jätavad ja lahkuminek või hüljatus teevad nende aule suure pleki. Tõeliste seltkonnasüdametena leiavad Kaalud endale aga pidevalt uusi austajaid ning tõenäosus, et nad pikemat aega vabaks jäävad on imetilluke.

Kalad kipuvad kurva kogemuse järel kaotama igasuguse reaalsustaju — kui päris elu neid alt veab, kaovad nad justkui oma fantaasiamaailma, kus kõik on ilusam ja parem. See tähemärk tahab paar päeva voodis lamada ja lage vahtida, muusikat kuulata ja mitmeid tunde järjest magada. Kalad pole aga loomult üksildased, nii et tõenäoliselt leiavad nad peagi kellegi, kes nende ellu jälle romantikat tooks — Kalad ei jää kunagi liiga kauaks vabaks ja vallaliseks.

Jäär, Ambur ja Kaksikud on oma tunnete varjamises tõelised meistrid. Nemad ongi need, kes viskavad pea uhkelt kuklasse ja ütlevad, et neid ei huvita, neil ongi nüüd parem. Nad oskavad oma valutava südame naljade, juhusuhete, teemadest kõrvale kaldumise ja paraku ka alkoholiklaasi taha peita. Jäär otsib endale kiirelt “lohutaja”, Kaksikutel on järjekord ukse taga, kust endale uus kaaslane leida ning Ambur võtab muremõtete eemale peletamiseks ette seikluse, kus kohtub uue saatusliku kaaslasega.

Allikas: iVillage