Sama hoolikalt kui inimesi, peab pappel valima ka elupaika, sest tema arengule pole ükskõik missugune ümbrus hea. Liigne kokkusurutus paneb papli end halvasti tundma, aga samas ei taha ta ka üksinda elada. Pappel vajab sõpru, kes ei piiraks kuidagi tema vabadust. Kui see nii juhtuma peaks, siis langeb ta kergesti pessimismi, mida üritab sõpruse nimel mitte välja näidata.

Papli relvaks on naeratus ja/või naljaga varjatud ükskõiksus. Halva või puudunud „lastetoaga“ paplid võivad oma sunnitud kaaslastesse suhtuda äärmusliku pahatahtlikkusega.

Need, kes pappel-inimest pinnapealselt tunnevad, peavad teda rõõmsaks ja rahulikuks. Pappel ei ole materialist, kuid tänu oma uhkusele on võimeline ka kõige raskemaid ülesandeid täitma. Pappel on võimeline teataval määral teistele kaasa tundma. Tema süstemaatiline ellusuhtumine ei luba tal unustada oma tulevikku. Papli sünnipäraselt terav intellekt, -pilk ning -kriitikameel mõjutavad koos loomupärase auahnusega tema karjääri. Paljud paplid on arstid.

Ta on vastuvõtlik armastusele, kuid iga väiksemgi probleem võib ta tasakaalust välja viia. Seega kujuneb papli abielu, ühelt poolt tänu tema tundelisusele ja teiselt poolt tänu tema tugevale iseseisvustungile, keeruliseks.

Paplit iseloomustab: vabaduseiha, kalduvus unistamisele, sageli avalduv nõrganärvilisus, oskus ühendada intuitsiooni fantaasiaga.

Nimipuuks on berliini pappel (Populus x berolinensis)

Berliini pappel Eestis looduslikult ei kasva ja ta on parkideski piisavalt uus liik, seepärast ei ole talle veel jõutud rahvapäraseid nimesid anda. Kuid sellele vaatamata on ta ülejäänu paplitest vast isegi kõige enam kasvatatav. Kui märkate kusagil suuri paplialleesid või ka üksikuid, kitsavõralisi paplihiiglaseid nagu kirikutorne taeva poole kerkimas, siis võite kindlad olla, et nägite berliini paplit. Et asjas täiesti kindel olla, vaadake paplipuu lehti: leheservade ilmselge „lainetamine“ on berliini papli üks kindlamatest tunnustest. Samuti on berliini papli rohked tüve aluselt välja kasvavad rohekad võsud tiivakujuliste soontega.

Botaaniliselt on berliini pappel väga noor liik, mis tekkis alles 19.-20. sajandi vahetusel kahe erineva papliliigi ristumisel. Tulemuseks oli väga suure kasvukiirusega uus taimeliik, mis noores eas võib aastaga üle kahe meetri pikemaks sirguda. Tartus on Emajõe kallastel hiiglaslike paplite alleed, kus puude tüveümbermõõt ulatub üle kahe ja mõnel isegi üle kolme meetri ning mis kõrguvad üle kõikide teiste puude ning tõsi ta on — need berliini paplid istutati 70 aastat tagasi, 1930-ndatel aastatel.

Paplite kiire kasv ja lihtne paljundamisviis muutsid nad kiiresti populaarseks haljastajate hulgas. Papli kasvamapanekuks piisab vaid pistoksa parajalt niiskesse mulda pistmisest, et temast juba mõne aasta möödudes arvestatava suurusega puu kasvaks. Linnadesse istutamisel tuleks siiski arvestada, et istutusmaterjal võetaks üksnes isaspuudelt, sest emaspuud annavad suve esimesel kuudel miljoneid lendkarvadega varustatud seemneid, mis on tõeliseks nuhtluseks. Üks, mis on paplitele kindlasti oluline, on piisav kogus valgust. Pimedas kasvukohas nad ei edene.

Tänapäeval on sellele kiirekasvulisele puule leitud laiematki kasutust kui vaid haljastus. Paplipuit on heaks toormeks paberi-, tselluloosi-, tiku- ja vineeritööstusele. Keemiatööstuses toodetakse paplijäätmetest kunstsiidi. Esialgu suhtutakse tema puitu ehituses tagasihoidlikult, kuid mine tulevikku tea.

Meie metsade looduslik pappel on harilik haab.

01. — 10. veebruarini sündinuid iseloomustab PUUVÕÕRIK

Naise-puuvõõriku eripäraks on pilkupüüdvus ja kütkestavus. Puuvõõrikutel on nn. riskantne iseloom. Tema jaoks pole mingi raskus kätte saada keda või mida tahes, kuid seejärel hakkab ta ise endale probleeme tekitama, sest pole nõus saavutatu heaks millestki loobuma. Mehed-puuvõõrikud suudavad panustavad sporti, kulturismi, karatesse, tennisesse ja saavutada tänu oma sünnipärasele intellektile kuulsust vastandlikel aladel. Nad tunnevad end hästi distantsilt tuleva imetluse all.

TSELTIS 09.02 — 18.02

Kuigi tseltis ei ole sihvakas, jätab ta oma laia võraga kauni ja tugeva taime mulje. Tseltis-inimene tunneb end koduselt kus tahes, kuigi kohaneb aeglaselt. Ta unistab mugavustest, aga vajaduse korral on võimeline kasvõi lageda taeva all elama. Tseltis on loomulikult hea tervisega, on dünaamiline ning enesekindel. Ta lausa nõuab ümbritsevatelt lugupidamist ja on tundlik tema vastu suunatud naljade suhtes, sest ei mõista neid.

Tseltis-inimene tunneb naudingut, kui suudab kaaslasi hämmastada. Ta mõtleb välja üllatusi, et olla tähelepanu keskpunktis ning on valmis ükskõik missugusteks ohvriteks, et selle kõigega hakkama saada. Just tema peab vastu võtma otsused ning ütlema viimase sõna. Tema tugeva iseloom asetab ta nende hulka, kellel on alati õigus. Tseltis lahendabki suurepäraselt ka kõige keerulisemaid ülesandeid, toimides seejuures täiesti ettevaatamatult. Tseltis-inimene on uhke, enesearmastaja ja sirgejooneline, millele lisandub veel optimism, mistõttu satub ta nii tööl kui isiklikus elus sageli ootamatustesse. Tseltiste hulgas on palju kangelasi ning niisamuti märtreid — nad on võimelised ümbritsevaid mõjutama, nn. äratama. Võib kalduda äärmustesse. Nad on sageli kunstimeelega, musikaalsed ning suurepärase rütmitajuga. Tseltis-inimene on nagu sündinud seikluste jaoks ning ta elu on tavaliselt väga vaheldusrikas.

Tseltis-inimese hing on õrn, vastuvõtlik ja sentimentaalne, mistõttu võib ta armudes end igaveseks siduda. See on talle esmatähtis, kõik muu tema ümber on vaid meeldiv ajaviitmise võimalus.

Tseltis-inimest iseloomustab: impulsiivsus, otsustusvõime, optimism, tarkus.

Nimepuuks on harilik tseltis (Celtis australis L.)

Tseltis kuulub jalakaliste sugukonda. Soojadel ning troopilistel aladel leidub neid umbes kaheksakümmend liiki. Euroopas kasvab tseltis loodulikult Vahemere ääres. Ta võib kasvada umbes kahekümne viie meetri kõrguseks. Tseltise koor on hall, pealt sile. Lehed ovaalsed, teravatipulised ja pehmed, meenutades kujult nõgese lehti. Lehed ja tagasihoidiku välimusega õied puhkevad kevadel samal ajal. Emasõitest arenevad ümarad punakaspruunid või peaaegu mustad luuviljad, mis on söödavad.

Tseltis on heitlehine, s.t. talveks lähevad nad raagu. Vaatamata õrnale välimusele on tseltis sitke ja pikaealine puu. Vanemate teadaolevate eksemplaride vanus ulatub hinnanguliselt tuhande aastani.

Tema tugevat ja sitket puud kasutatakse jalutuskeppide, õngeritvade, puhkpillide ja mööbli valmistamiseks, samuti ehitusel. Läägeid vilju kasutatakse ravimina.

11. — 19. veebruarini sündinuid iseloomustab KARUMUSTIKAS

Meeldiv välimus ühildub sisemise iluga. Loomupärane tundlikkus annab karumustikale võime inimest mõista ja sisemine väärikus ei luba iialgi minna vastuollu oma südametunnistusega. Oma sõpru ta ei hülga. Karumustikas ei sulandu inimestega kergelt ja kohaneb raskelt. Ta on väga töökas, teeb kiiresti karjääri ja suudab elus paljut saavutada.

MÄND 19.02. — 28.02

Mänd-inimene on elegantse välimusega, kaunis ning dekoratiivne. Ta armastab kodu ja talle meeldivad väärisesemed, kaunis sisustus, ilma milleta ta ei saa areneda. Mänd on sitke, ta teab, mida tahab ja tunneb oma väärtust. Mänd ei lepi üksnes sellega, mida elu talle pakub. Temas puudub alandlikkus.

Oma vastaseid kohtab ta püstipäi ning ei lase ebaõnnestumistel enesest võitu saada. Tal on võime olukordi ette näha ning neid oma vajaduste järgi suunata. Mänd tuleb välja ka kõige keerulisematest situatsioonidest, milles aitab teda kiire ning täpne ja korrastatud mõistus. Tänu julgusele ning riskeerimisvalmidusele läheb ta alati edasi. Mänd on eriliselt hea organisaator. Sõltumata alast saadab teda tööl edu, sest oskab eesmärkide saavutamiseks pingutada ning ei lase end kergesti teelt kõrvale tõugata.

Kuigi mänd on sõbralik ja meeldiv kaaslane, ei paku ta kunagi ülipüüdlikult oma teeneid. Esikohal asuvad tähtsuse järjekorras tema isiklik heaolu ning mugavus. Kuigi mänd on kaastundlik, ei põhjusta teiste ebaõnnestumised talle unetuid öid.

Männil on vaid üks nõrkus — armumine. Ta on tundeline ja impulsiivne, süttib kergesti — ja siis on juba liiga hilja midagi ette võtta. Kuid kõigest, isegi armuvaludest, tuleb ta auga välja. Männi märk on eriti soodne naistele.

Mänd-inimest iseloomustavad: organisaaroti- ja analüüsivõime, tarkus, stiilitunnetus.

Nimipuuks on harilik mänd, pedajas, pettai, hong (Pinus sylvestris)

Mänd on meil kõige tavalisem metsapuu, mida kohtab kõikjal, isegi seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Tema kasvu limiteerib vaat’ et ainsana valgus. Seepärast ei kohtagi me mändi kuuse- või lehtmetsa all. Mänd on lahksuguline puu, s.t. tal on eraldi asuvad isas- ja emasõied (käbid). Männikäbid valmivad kahe aastaga. Algul on püstised rohelised käbid kaetud vaiguga ning alles hiljem, küpsemise käigus, pöörduvad nad pea alaspidi, muutudes pruuniks. Tiivakesega varustatud seemned vabanevad kerge naksatusega avanenud soomuselt ning kanduvad tuulega oma edaspidisesse kasvukohta.

Kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed ja nii on mänd paljudele loomadele toiduks: männiokastel leiame rohelisi putukavastseid ja metsisele on männiokkad peatoiduseks, koore alt üraskite keerulisi käike, kõrgel võras kuuldub käbilinnu vaikset sädinat, rähn toksib oma „sepikojas“ männikäbidest seemneid. Isegi kalad saavad mändidelt oma osa: nad maiustavad veepinnale langeva õietolmuga. Männiga elavad kasulikus kooselus (sümbioosis) paljud seened. Noored männikud on talvel meelispaigaks põtradele, kus aga põder männilt matti võtmas on käinus, seal jäävad näritud puud kiratsema ning nendest enam tarbemetsa ei kasva.

Männi puitu kasutatakse laialt: ta on hea ehitusmaterjal, millest saab ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Nähtus omaette on rabamännid, mis enamasti vaid käsivarre jämedused, on samas mitusada aastat vanad. Huvitavalt paindunud tüvega ja keerdus tüve sobib kasutada iluesemete valmistamiseks.

Mänd on tuntud oma raviomaduste poolest. Noortest kasvudest tehtud tõmmis aitab köha ja bronhiidi puhul, okkaleotisega rikastatud vannivees kaob väsimus ja hiljem on tagatud rahulik uni. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid ja mistõttu sobib männimets puhkamiseks ja tervise tugevdamiseks. Juba paarsada aastat on männikuid soovitatud kopsuhaigetele ravi- ja turgutuspaigaks, seda eelkõige tuberkuloosihaigetele.

Mõnda huvitavat mändidest:

  • Männile tuleb meil aitähh öelda ka merevaigu eest, millest tehakse kauneid ehteid. Tegemist on aastatuhandeid tagasi meie aladel kasvanud männiliikide kivistunud vaiguga.
  • Eesti suurimate mändide kõrgus ulatub 42 — 43 m ja tüve läbimõõt ligi pooleteist meetrini.
  • Mänd on pühapuude hulgas kolmandal kohal. Vaid tamm ja pärn on temast eespool.
  • Kristuse ristipuu olevat olnud männist.

    20. — 28. veebruarini sündinud inimesi iseloomustab MIMOOS Mimoosid on tundlikud, töökad ja arenenud vastutustundega. Nad tahavad, et tööd hinnataks kiiruse järgi ja kannatavad valusalt, kui nende tööd ei hinnata. Ta on valmis nii mõndagi ohverdama, et saada ülesanne tehtud ja väärida kiitust. Mimoos nõuab endale tähelepanu. Et vaos hoida mimoosi sõjakat vaimu, tuleb pidevalt üles näidata vaimustust. Inimmimooside edu kipub jääma üürikeseks, kuid see on väga ere ja meeldejääv.