”Ma ei ürita ajalugu teha ega enneolematut väita, aga mind näiteks on ekstrasensi võimetega inimene ilmselt ühe jalaga juba teispoolsuses olemisest välja toonud,” jutustab üks julge Para-webi foorumis.

”See juhtus suvel, kui n-ö püstijalu kopsupõletikku läbi põdesin, kahepoolset. Hakkas mingi väikese külmetusviirusega pihta, aga kuna oli kiire tööperiood siis… Kui olin juba enda arust terve, sain uuesti külma peale. Ääretult kummaliste juhuste kokkusattumisena selle kõige hullema päeva õhtul, kui mu ülakeha n-ö sõna otseses mõttes tulena põles, sattus juhuslikult sinna, kus tol õhtul külas olin, too võimetega inimene ning ta ravis mu kolme päevag terveks. Jäi spetsiaalselt minu pärast veel sinna nii kauaks, et mind terveks teha. Olen talle südamest tänulik! Mingit tasu ta küll minu käest ei tahtnud, lihtsalt järgmine päev läksime tuttavaga ühele üritusele ning siis ostsin talle õhtul tordi ja pudeli head veini. Ja tol esimesel õhtul olin juba nii audis, et mingist uskumisest millessegi polnud seal küll juttu, mul oli juba kõik ükstapuha. Mõtlesin, et teeb, mis teeb, ega hullemaks enam minna ei saa ja pärast esimest seanssi ei tundnud ma õhtul midagi, tema pilgutas aga silma ja ütles, et hommikul räägid teist juttu. Ja nii see oli!”

Vastukaaluks leiab aga palju skeptilisemaid arvamusi:

”Nendest “imetervenemistest” võiks hoopis mõne arstiga rääkida. Iga haigusjuhtum on eriline. Alati on olemas võimalused ise paranemiseks, alati on võimalus, et haigus oli nõia poole pöördudes juba paranemiseelses staadiumis ja ennekõike on reeglina alati mängus see nüanss, et haige saab paralleelselt nõia posimisele ka konventsionaalset arstiabi. Miskipärast aga heidetakse sellisel juhul loorberid ikka nõidadele.

Ühesõnaga — üheselt ei ole võimalik neid juhtumeid hinnata. Eriti tagantjärele. Küll aga on teada, et ükski senituntud ja tavameditsiini poolt kasutusele võtmata alternatiivravi meetod pole osutunud (piisavalt) tõhusaks. Kui te muud ei taha uskuda, siis uskuge vähemalt seda, et kui “kuri tavameditsiin” peaks juhtumisi avastama, et nõelravi või homöopaatia ka tegelikult (efektiivselt) toimib, võetaks see KOHE oma programmi.”

Peamine mure seoses alternatiivsete ravimeetoditega seisneb kartuses, et kõrgemat või üleloomulikumat abi ootav inimene hülgab tavameditsiini võimalused seal, kus need suisa hädavajalikud võivad olla. ”Alternatiivmeditsiini peamine ohtlikkus seisneb selles, et paljud inimesed loobuvad tänu oma usule imeravitsejatesse tavameditsiini teenuste kasutamisest, hakkavad nõidade ja homöopaatide juures käima ning adekvaatse ravi saamatajäämise tõttu nende tervis halveneb. Kuni surma või sandistumiseni,” kirjutab üks murelik foorumi kasutaja.

”Kui haige kodanik soovib aternatiive tavameditsiinile LISAKS kasutada (tingimusel, et ta täidab oma raviarsti ettekirjutisi), pole minul selle vastu muud öelda, kui et tegelikult on võimalik oma raha palju asjalikumalt kulutada.

Siiski on ka neid, kes usuvad, et peagi pöörduvad inimesed taas tagasi loodulike ravimeetodite juurde: ”Kuna kliiniline meditsiin ei suuda varsti enam ravimeid hankida, kui senine ravimitööstuste poliitika nii edasi kestab ja ammugi ei suuda üle jõu käivate ravimihindade tõttu ka haiged ravimeid osta, siis inimkond pöördub taas alternatiivmeditsiini massilise kasutamise juurde. Ravimitööstus aga variseb osaliselt kokku, kuigi allakäigu teel püüavad nad riiklikel tasanditel takistada näiteks ravimtaimede turustamise tegevust. Euroopa Liidus on ravimtaimede turustamine vägagi pärsitud igasuguste tobedate seaduste ja määruste tõttu.”

Allikas: Para-web foorum