Ebausk — hea või halb?

KODUTOHTER: Paljud meist on pisut ebausklikud — sülitavad kolm korda üle õla, kui kardavad mõnda asja ära sõnuda; soovivad midagi, kui näevad tähte langemas või kannavad endaga kaasas õnnetoovat eset. Selliseid endeid ei võeta väga tõsiselt, kuid need sisendavad lootust ja usku, et elus läheb hästi. Mida ebausust arvata — kas see on halb või hea? Oma mõtteid jagab psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.

Endeid, märke ja käitumismustreid, mis saabuvat õnne või õnnetust ennustavad, on rahvasuus levinud tohutul hulgal. Ebausklikud arvavad näiteks, et leiba ei tohi asetada tagurpidi, siis tuleb nälg; käekotti ei ole soovitatav põrandale panna, siis kaob raha; halba toob redeli alt läbiminek või see, kui paned hommikul mõne riideeseme pahupidi selga. Eriti suurt õnnetust tõotab peegli purunemine. Õnne toob aga viie kroonlehega sireliõie või nelja lehega ristikheina leidmine ja korstnapühkija nööbi keerutamine. Raha jätkub küllaldaselt juhul, kui hoiad rahakotis kalasoomuseid.

Selles ei ole midagi halba, kui usume, et ühte- või teistmoodi käitumine aitab õnnetuse ära hoida või toob edu. Kus on selliste uskumuste algallikad, on võimatu kindlaks teha, kuid need on kõneaineks olnud põlvest põlve ja võivad nii mõnigi kord mõjutada meie enesetunnet ja käitumist. “Kui inimene tõlgendab märke enda jaoks hästi, siis see võib anda positiivse häälestuse, sest tegelikult tahab ta alati kinnitust — mul läheb kenasti. Ja kui ta selle saab, on see ju tore. Ebausk mõjub halvasti siis, kui inimene näeb igal pool ohumärke, tal kaob ära tahe tegutseda ja ta muutub liiga paranoiliseks,” arvab Anneli Salk.

Kodutohtri detsembrikuu teemad:

* Vähioht pakendites ja kosmeetikas

* 30 päevaga tervemaks ja õnnelikumaks

* Miks pea valutab

* Ebausk: kas hea või halb?

* Kissis silm küsib prilli

* Viirused: jultunud transiitreisijad sinu organismis

* Skalpelliga ja skalpellita ihu kallal

* Lõõgastusharjutused kahele

* Mehe tundlikum pool

* Õnnehetked šokolaadi lummuses

* Jõulud stressivabaks!

* Hemofiilia — haigus, kus üks geen määrab saatuse

Soovime turvatunnet

Ebausklikel on käitumisjuhiseid ja õpetusi nii endale kui ka teistele varnast võtta igaks elujuhtumiks — küll saab mingite ennete järgi ennustada, kas on oodata rõõmu või muret, nälga või küllust või milliseks kujuneb abielu. On märke, mis näitavad, kas päev või mõni ees ootav sooritus kulgeb hästi või halvasti. Selleks, et olla edukas, peab mingit kindlat eset kotis hoidma või kandma õnnetoovat ehet või riietust. Kui talisman maha ununeb, võib see enesetunde terveks päevaks rikkuda.

Mõni meist soovib turvata oma kodu ja perekonda, tehes teatud rituaale või kaitstes neid asjadega, millele omistatakse väge ja võimu.

“Armas tava on see, kui inimesed lähevad pikaks ajaks reisile, siis võtavad nad midagi kodunt kaasa, mingi väikse sümboolse asjakese, et reis hästi läheks. Usutakse, et võõrad ei pääse nende koju, kui nad teevad ristimärgi või panevad ukse kohale mõne sümboli, mis kaitseb kodu halva eest. Pihlakaoks hoiab kurjad vaimud ja halvad inimesed kodu juurest eemal ja perele toob õnne hobuseraud, aga see peab kindlasti olema ülespidi,” toob Anneli Salk näiteks.

Mis ebausku põhjustab ja kuidas see mõjub meie psüühikale, loe edasi Kodutohtri detsembrinumbrist.