Millisel aastaajal sündinud inimesed on kõige edukamad? Aga kõige tervemad?
Astroloogid on sünnikuu ja —kuupäevade mõjust juba ammu rääkinud. Meie sündimise hetk mõjutab kogu meie edasist elu, meie saavutusi ja oskusi, armuelu ja kindlasti ka tervist. Mis aga väheke üllatavalt võib kõlada, on see, et ka järjest rohkem teadlasi nii meditsiini kui sotsiaalteaduste vallast on hakanud kõnelema seosest meie elude ja sünnihetke vahel. Nende väited ei toetu erinevalt astroloogiast tähtedele ja nende hetkeseisule ilmaruumis, nii mõneski osas lähevad teadlaste esitatud argumendid astroloogide ütlustega vastuollu. Nüüd on doktor Michaela Axt-Gadermann koos oma isa professor Peter Axtiga kokku pannud vastavasisulise raamatu, mis toetub sadadele uurimistulemustele ning statistikale.
Uurijad seletavad erinevusi mõistega, mis kannab nime fetaalne programmeerimine. Selle all peetakse silmas neid tegureid, mis veel sündimata lapsi ning pisikesi beebisid mõjutavad. Nendeks teguriteks on näiteks päikeseliste päevade arv, kliima, suurenenud viiruste oht või ka hormoonide tasakaal organismis. Kõik nimetatud faktorid muutuvad aasta jooksul. Suvel on inimesed, s.t. ka tulevased emad paremas tujus, talvel sagedamini haiged jne. Samal ajal laps kogu aeg kasvab ja areneb. Esimesel kaheksal nädalal moodustuvad siseorganid, kolmandal-neljandal kuul skelett, viiendal-kuuendal kuul hakkab arenema aju. Igas sellises faasis vajab väike keha kindlaid aineid või on näiteks vastuvõtlikum mitmete segavate faktorite suhtes.
Nii näiteks jõudsid teadlased järeldusele, et Selle selgituseks peavad nad asjaolu, et nooruke immuunsüsteem töötab ülekoormukevadel sündinud lastel esineb keskmisest rohkem allergiaid. sega, seda keskmiselt suurema allergeenide kontsentratsiooni tõttu õhus, põhjustades ületundlikkust. Ka näiteks suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse või vähki võib uurijate sõnul olla seotud raseduse teatud etappidega, mil toitumine mingil põhjusel kehvem juhtus olema. Täpsemate seoste otsimisega tegeldakse siiski edasi.
Meie mõistus, kogu meie olemus, see, keda armastame ja kuidas armastame — kõike seda kontrollivad hormoonid, mille moodustumine allub mitmetele sesoonsetele kõikumistele. Nii on sügise ja talve lühikesevõitu päevade ajal testosteroonitase eriti kõrge, samal ajal kui märtsis-juunis on see väga madal. See tähendab muuhulgas, et sel perioodil sündinud lastel domineerib parem ajupoolkera, mis mõjutab nn mehelikke omadusi: loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu. Selle väite kohaselt peaksid sügise ja talve lapsed tõelised tehnikahuvilised olema. Kevadel ja suvel ehk testosterooni mõõnaperioodil sündinutel seevastu domineerib vasak ajupoolkera, mis mõjutab eelkõige sotsiaalseid oskusi ning loomingulisust. Huvitaval kombel tegid Uus-Meremaa teadlased hoopis vastupidiseid järeldusi, kuid siin on selgituseks nende nö tagurpidi pööratud aastaajad.
Mis veelgi huvitavam — teadlaste väitel mõjutab sündimise aeg ka meie armusuhteid. Kindlaks on tehtud, et sagedamini abielluvad paarid, kelle sünnidaatumid suhteliselt lähestikku jäävad — igal juhul ei ole vahe mitte üle nelja kuu. Miks see nii on, seda veel päris täpselt seletada ei osata. Oletatakse, et lähestikku sündinud inimeste mõtte- ja eluviis on sarnasemad ning nii on neil üksteisest lihtsam aru saada. Doktor Axt-Gadermann on vaadanud läbi tuhandete kaupa andmeid, et välja tuua, millised paarid sagedamini kokku sattunud on.
Kõik mainitud uuringud põhinevad statistilistele näitajatele, mille puhul on märgata mitmete kindlate faktorite suuremat esinemissagedust teatud aastaaegadel või kuudel. Puht matemaatiliselt võetuna peaksid erinevad omadused ühtlaselt kuude peale ära jaotatud olema, kuid nii see ei ole. Samas ei ole mõtet karta ka seda, et kõigil ühel ajaperioodil sündinutel sarnased omadused või kasvõi kalduvused haigestuda välja peaksid lööma. See võib meile vaid kasuks tulla, sest teades, millised ohud meid ähvardada võivad, saame me neid õiget elustiili valides ka vältida, seda nii raseduse ajal kui ka hilisemas elus.
JAANUAR, VEEBRUAR, MÄRTS
Aasta alguses sündinud peavad teistest rohkem pöörama tähelepanu tervetele eluviisidele. Peapõhjuseks on eelkõige see, et viimased nädalad enne sündi jäävad sügavasse talveaega. Sellel perioodil süüakse tavapärasest vähem puu- ja köögivilja, mistõttu veel sündimata lastel kergesti toitainetest puudus kätte võib tulla. Seetõttu võib olla suurem ka oht vähihaiguste tekkeks, kuid tervislikud eluviisid nagu suitsuvaba elu, sportimine ning teadlik toitumine koos aeg-ajalt läbiviidava tervisekontrolliga võib sünniperioodiga kaasa antud ohtusid tasakaalustada.
Eriti oluline on see märtsikuu lastele, sest neil võib edasises elus lisanduda ka kõrgenenud infarkti- või insuldioht. Pole ka harv juhus, et aasta esimestel kuudel sündinud mitmete allergiatega kimpus on. Immuunsüsteem pole veel jõudnud päris korralikult välja kujuneda ning ei suuda kevade alguses õhus leiduvate allergeenidega võrdsesse võitlusse asuda ning nii tekibki ülereageerimine.
Nendel kuudel sündinud on hea ruumilise ettekujutusvõimega, seda tänu parema ajupoolkera arenemisele testosterooni nn kõrgperioodil. Kahjuks on neil inimestel ka kerge kalduvus pessimismi poole, mis võib mõnikord plaanide tegemisel pidurdavaks teguriks saada. Samas on nad aga tööalaselt väga tublid, märtsilastel pääseb suuremale mõjule ka loovus.
APRILL, MAI, JUUNI
Nende kuude lapsed on sündinud sõbralikul aastaajal, neil ei ole sünnihetkel tarvis kaitsvaid rasvapolstrikesi, tänu millele võivad nad nendest ka kogu elu jooksul pääseda. Aprillilapsi mõjutab veel pisut eelmise perioodi natuke suurem vähihaiguste oht ning ka õietolmuallergiad. Allergiatele tasub juba sellepärast rohkem tähelepanu pöörata, et vältida nende ülekasvamist tõeliselt tülikaks astmaks.
Mais ja juunis sündinud on keskmiselt paremini vähi eest kaitstud, kuna viimaste rasedusnädalate menüüs sisaldunud punased marjad on tulvil A-vitamiini, mis rakkusid kõige kurja eest kaitseb. Juunilastel on tänu toitainete rikkusele ka tugev süda ning sellega ka väiksem infarktioht.
Selle perioodi inimesi iseloomustab loomingulisus, hea suhtlemisoskus ning sisseelamisvõime. Kuna vahetult enne sündi oli testosterooni tase ema veres eriti madal, arenes paremini välja just vasak ajupoolkera, mis nimetatud oskusi ja andeid soodustab. Kahjuks jäävad nii mõnedki head omadused mõnikord varju, sest suvealguse inimesed on sageli ujedad ja tagasihoidlikud. Teadlased näevad siin seost vähese päikesevalgusega raseduse keskel, mil toimub närvirakkude moodustumine.
JUULI, AUGUST, SEPTEMBER
Sellel ajavahemikul sündinute nõrgaks kohaks on luud ja hambad. Järelikult võib neid ohustada osteoporoos, ka luumurrud ja kaaries. Luude arenemise ajal, nii umbes neljandal raseduskuul, valitses väljas talv ning ka päikest oli vähevõitu, mistõttu ei suutnud organism ka piisaval hulgal D-vitamiini toota, mis on vajalik luude stabiilsuse saavutamiseks.
Luustik vajab tähelepanu niisiis kogu elu jooksul. Iga päev tuleks vähemalt pool tunnikest õues liikuda ning tegeleda spordiga, mis luude stabiilsust suurendab. Toidulaual peaks leiduma rohkelt kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid, nt erinevaid piimatooteid. Hea uudis on see, et sagedased nn rahvahaigused selle perioodi inimestele eriti külge ei hakka. Nende süda ja vereinge on tugevad, eriti juulis sündinutel on peaaegu olematu infarktioht. Ka on arstid juuli ja augusti inimestel harvemini vähihaigusi tuvastanud.
Iseloomuomaduste poolest on suvelapsed erinevad. Juuli ja augusti inimesed on täis päikselist optimismi, nad on sotsiaalselt kompetentsed, oskavad end suurepäraselt teiste rolli paigutada. Nende aju arengut ei ole testosteroonitase eriti mõjutanud, kuid septembri inimestele saab kõrgem testosteroonitase määravamaks. Nad on asjadega ümberkäimisel praktilisemad ja ratsionaalsemad, neile meeldib järjekindlalt tehtud plaanidest kinni pidada.
OKTOOBER, NOVEMBER, DETSEMBER
Tegelikult tahaksid paljud, et nende sünnipäev hoopiski suve peale langeks , mitte pimedale ja hallile sügisajale, kuid pole mõtet kurta. Tervise seisukohalt on nimetatud kuud lausa suurepärased, just selle perioodi inimesed võivad loota väga pikale elueale. Teistest harvemini esineb neil nn tüüpilisi tsivilisatsioonihaigusi. Kuna loote peamisel arenguajal valitses õues soe suvi, loodus oli roheline, sai kasvav organism piisavalt toitaineid ning arenes selle tõttu ka hästi. Pisut rohkem tähelepanu võiks pöörata naha seisundile, sest kütteperioodiga kaasaskäiv õhukuivus aitab tolmulestadel kodudes kiiremini paljuneda , mis võib esile kutsuda nahahaigusi. Kehakaaluga seevastu eriti probleeme olla ei tohiks ning sellega on ka oht diabeedi tekkeks väga väike.
Selle perioodi inimeste enesekindlust on peaaegu võimatu kõigutada. Üldjuhul teavad nad kindlalt, mida nad tahavad ning seda nad reaalselt ka saavad. Mõnikord võivad nad olla liialt pealetükkivad. Palju päevavalgust raseduse keskel on mõjutanud ka närvirakkude arengut ajus. Lisaks sellele oli sünnihetkel testosterooni kõrgperiood, mis lisab omakorda rohkesti läbilöögivõimet. Pole siis ime, et sellel ajavahemikul on sündinud palju poliitikuid ja ka tippsportlasi.
