Minu müstiline kogemus: isa käis pärast matuseid minuga hüvasti jätmas
Me elasime siis veel oma majas ja minu magamistuba oli teisel korrusel. Oli tavaline õhtu, pidin minema magama. Mäletan täpselt, et lugesin voodis Pipi raamatud ja minu kass magas minu kõrval ilusti teki all (nii et pea oli väljas, padja peal). Mingi hetk ma kuulsin, et keegi tuleb trepist üles, kuid millegipärast hästi aeglaselt (trepiastmed nagisesid) ja mulle tundus see naljakana, et miks peaks ema nii aeglaselt nüüd üles tulema.
Minu toa uks oli sel ajal suletud.
Ise ma ikka lugesin oma raamatud edasi. Järsku kuulsin, kuidas toauks läks pauguga lahti, ma nii ehmatasin selle peale ja ei julgenud ka ukse poole vaadata, vaid panin omale raamatu näo ette ja samal ajal puges ka minu kass üleni teki alla. Edasi ma kuulsin, kuidas sammud tulid üle toa (ka mu toa põrand nagises teatud kohtadest) ja see keegi jäi minu voodi ees seisma. Tundsin kuidas see keegi istus mul voodi peale ja nagu krõbistas küüntega. Mul süda tagus nii kõvasti sees ja ma palusin mõttes, et ema tuleks üles tuppa ja saaks selguse majja, mis värk on. Mul oli tunne, et see kõik kestis terve igaviku.
Mingi hetk kuulsin jälle, et toa uks tõmmati jälle lahti ja kuulsin kuidas ema ütles tõreleva häälega, et noh, nii siis loetaksegi raamatud. Võtsin raamatu näo eest ära ja ütlesin, et ema, siin oli just keegi. Tema muidugi arvas, et ma jäin magama ja ajan pada juttu. Aga no sellest on nüüd üle kahekümne aasta möödas ja ma mäletan seda kõike nii selgelt ning ma olen kindel, et see ei olnud uni vaid, et minu isa käis mind vaatamas.
