Mis on magnettormid ja kuidas nad meie enesetunnet mõjutavad?

 (23)
Mis on magnettormid ja kuidas nad meie enesetunnet mõjutavad?
AFP/Scanpix

ELUKIRI: Kui peavalu või lihtsalt kehva enesetunde põhjuseks on ilm, teeb see olukorra talumise kergemaks, sest halb ilm ei kesta igavesti.

Samamoodi võib keskkonnatundlikele inimestele mõjuda kosmoseilm, aga paraku seda silmaga ei näe, kui just parasjagu eredaid virmalisi ei sähvi. Põhjustavad ju virmalisi magnettormid, mis tekivad siis, kui Päikesel toimunud purskest väljunud loide Maad kaitsvat magnetkilpi häirima jõuab. Pooluste lähedal näeb virmalisi rohkem, sest sinna suubuvad magnetilised jõujooned, mida mööda kiirgus liigub ja tekitab niinimetatud virmaliste ovaali, mis vastavalt olukorrale laieneb või kitseneb.

Seda, kui kaugel see ovaal parasjagu Eestist on ja kas ka meil on lootust virmalisi jälgida, võib näha kaardilt, mida internetist vabalt kätte saab.

Samuti on võimalik leida andmeid Päikese aktiivsuse ja magnettormide kohta reaalajas ja nende prognoose. Aadressile ilm.ee/kosmoseilm ongi koondatud maailma juhtivate kosmoseagentuuride andmed ja alates oktoobrikuust leiab sealt ka kosmoseilmateated, mis annavad teada magnettormide tulekust. Siis teab tervisehädasid kosmoseilma kaela ajada ja õhtuti selge ilma korral virmalisi oodata.

Kosmoseilma mõju tervisele hakati uurima juba möödunud sajandi esimesel poolel. Nimelt täheldati Prantsusmaal Nizzas, et nendel päevadel, kui kohaliku telefonijaama töös on tõrkeid, registreeritakse haiglas rohkem insulte ja infarkte. Et magnettormid tekitavad häireid muu hulgas ka raadio- ja telegraafisides, osati otsad kokku viia. Umbes samal ajal (1928) hakati magnettormide mõju tervisele uurima ka Venemaal ning sajandi keskpaiku Saksamaal ja mujalgi. Muide, Ukrainas saab nõu magnettormidega seotud tervisehädade profülaktikaks igast apteegist. Peaasjalikult soovitatakse seal südame- ja veresoonkonnahaiguste all kannatajatele verevedeldajaid ning mitmesuguseid ravimtaimi. Olgu siinkohal ära toodud ka üks lihtne rahustava toimega retsept: õhtul enne magamaheitmist tuleb ära juua klaasitäis melissiteed meega, millesse on segatud 20 tilka piparmünditinktuuri.

Seotud lood:

Ka Eestis uuritakse magnettormide mõju inimese töövõimele. Tarmo Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli doktorant, leiab, et magnettormidele tuleb samaväärset tähelepanu osutada kui igale teisele töökeskkonna stressorile. „Kui mitmel töötajal esineb samadel päevadel sümptomeid, mis ei luba neil tööl endast parimat anda, siis kahtlemata on sellel loodusnähtusel ka majanduslik mõju.”

Arvatavasti pole paljudele tundmatu olukord, kus ühe töö, näiteks kirjatöö tegemisele läheb mõnikord topelt või isegi mitu korda rohkem aega kui tavaliselt — siis võib põhjus olla ka elektromagnetilises keskkonnas, mis ajab sassi ajulained.

Kuna Koppeli teadustöö käsitleb elektromagnetväljade mõju uurimist inimese töövõimele, siis on ta ka viimased üheksa kuud läbi viinud uurimust magnettormide põhjustatud sümptomite selgitamiseks. Koppeli sõnul on praegu veel vara järeldusi teha, kuid vahepealne andmete analüüs näitab, et magnettormidest on mõjutatud palju rohkem inimesi: „Vähemalt viiendik reageerib mingil moel magnettormi mõjudele. Enamasti kurdetakse magnettormipäevadel palju rohkem unehäirete (öösel ei saa magada või uni läheb varahommikul ära), seletamatu uimasuse või muude kergemate sümptomite üle. Kes on aga magnetvälja kõikumistele tundlikumad, kurdavad ka peavalu ja muude tugevamate sümptomite üle. Eriti tunduvad mõjutatud olevat need, kel tervis nõrk: haiged ja vanad inimesed.”

Koppeli sõnul on teadusele veel segane, milline mehhanism tervisehäireid esile kutsub. Lähtudes asjaolust, et Maa magnetvälja tugevus on ligikaudu 50 000 nanoteslat ning mõõduka magnettormiga, mis inimestel sümptomeid põhjustab, kaasneb 500 nanotesla kõikumine selles väljas. Et pelgalt üks protsent kõikumist magnetväljas suudab head enesetunnet mõjutada — see on ilmekas näide, mil moel inimene kui organism on ülimalt täpselt kohanenud selle elektromagnetilise kliimaga, mis teda miljoneid aastaid ümbritsenud.

Kuidas suudab nii nõrk magnetvälja muutus tervisemuresid esile kutsuda, pole veel teada. Arvatavasti on tegemist asjaoluga, et sellised mitmesajananoteslased magnetvälja kõikumised leiavad aset suhteliselt lühikeses ajavahemikus (minutitega), mis on anomaalne, arvestades magnetvälja tavapärast ööpäevast fluktuatsiooni.

Venemaal tehtud uurimused on aga näidanud, et kõige ohtlikumad on tervisele magnettormi mikrovõnked, magnetvälja väiksemad kõikumised, mis leiavad aset mitu korda sekundis. Kui otsida lahendust, kuidas end magnettormi eest kaitsta, siis on arsenal üsna napp. Arvestades magnettormi füüsikalist olemust, tungib see läbi pea kõikjalt ning seetõttu ei ole võimalik selle eest pakku joosta. Seevastu soovitatakse need päevad mööda saata rahulikumalt, ilma suurema füüsilise koormuseta, kuigi kerge sport arvatakse aitavat tagajärgi leevendada.

Samas, paljudel inimestel ei ole magnettormi tagajärgi üldse tunda, eriti, kui tegemist on noorte või füüsiliselt tervete inimestega.

Loe lisaks novembrikuu Elukirjast!