Mehed ja naised on oma olemuselt erinevad

TõnuTalimaa sõnul on mehed naguloojad. “Meesolemusel on lihtsam kasutada selliseid instrumente nagu on tahe ja fokusseeritud liikumine,” selgitab ta. “Naiseolemus on hoidja ja kandja, hoolitseja, varjatusest nähtavale tooja, kättesaadavaks muutja.”

Šamanismi traditsioonides on erinevaid lähenemisi mees ja naisolemusele, aga Tõnu ütleb oma tunnetuse järgi, et kui rääkida väekusest, on naine on loojale „lähemal” kui mees. Naised on selles mõttes „väekamad”, aga mehed on võimelised paremini vägesid liigutama ja juhtima. Castaneda terminoloogia järgi naised on rohkem naguaalsed, mehed tonaalsed olendid. Kogu võimalik potentsiaalsus ehk nn ürgteadvus, mida ma kogen „särava pimedusena”, on naiselik printsiip. Kui sellest sünnib nähtav valgus ehk teadvelolu, siis saab öelda, et naiselikust olemusest sündis mehelik olemus, mis hakkab seda säravat pimedust valgustama, lõputud ürgpotensiaali ilmutama.

Kui küsida, mis on õnnelikkus, siis õnnelikkuse seisund tekib mõtlemise, tundmise ja kehaseisundi tasakaalu ja tsentreerituse ajal. Ideaalne suhe tekib siis, kui armutakse mõtlemisse — milline inimene oma vaimult (mõtlemiselt ja teadmistelt) on, tema südamesse ehk kuidas ta reageerib ja milline on tema tundeseisundid, ning sellesse, kuidas ta elab ja toimib füüsiliselt. Kui need asjad klapivad, siis on suhe hästi püsiv ja suuri turbulentse on oluliselt vähem.

Tänapäeval on Tõnu sõnul tihti näha suhete loomisel ühenduse ühekülgsust, kus teises nähakse seda, et ta räägib ägedat juttu ja on tark. “Need on nii-öelda mõistuse tasandil armumised, see mingi aja toidab, aga üldiselt ei ole see eriti jätkusuutlik, sest varem või hiljem sa kuuled kõik need tarkused ära ja jutuajamised hakkavad korduma ja olemisse tekib igavus,” selgitab ta.

Natuke püsivam on see emotsionaalsel või hingetasandil, et tunned ja naudid teise inimese emotsionaalsust — et tunned end nii hästi teisega koos olles, kui tal on erinevad tunde seisundid, tunded. “Emotsioonid on nagu vedel elekter, mingi aja pärast ka see pinge kaob, sa enam ei koge tundenaudingut, see ei tekita enam uudsust — emotsionaalsed polaarsused ühtlustuvad. Toimub emotsionaalne jahenemine ja hingetasandil kasvatakse lahku,” räägib Tõnu.

Kolmas on füüsiline pool, mis on seotud inimese kehaga, seksuaalsusega, et seks klapib hästi — see tekitab tuld ja naudingut. “Materiaalset poolt on tänapäeval hästi palju, et kui tal on ikka Mersu, siis on elu materiaalselt kindlustatud,” räägib ta. “Naistel on tavaliselt see osa alateadlikult väga oluline, see tähendab seda, et see isane on potentne ja alateadvuses tekitab see usaldust ja turvatunnet, aga see on kõige olulisem asi tegelikult mõlemale poolele, naistele eriti.”

Kui on need kõik kolm mõõdet on ühendatud, öeldakse, et hinged on elu kõikides mõõtmetes kokku saanud, siis on need suhted hästi püsivad, konflikte on vähe, osatakse konflikte lahendada ja neid ei toodeta juurde.

Konfliktid on kõigil, oluline on oskus neid lahendada

Et armastus püsiks või säraks, on tarvis olla füüsiliselt koos, midagi koos teha. On tarvis ka aega, et koos pidutseda, koos kogeda emotsioone ja on tarvis rääkida, jagada teineteisele huvitavaid teemasid. Kui hakkavad pinged tekkima, siis paarid hakkavad omavahel järjest vähem rääkima, rohkem võitlema, tuleb vaidlus ja vastasseis mõtlemisse, suhtumistesse, emotsioonidesse tegemistesse. “Valulikult hakatakse järjest rohkem reageerima teise inimesse, sellesse kuidas ta on, kuidas ta suhtub, millest mõtleb ja järjest vähem hakatakse koos tegema, koos tundma ja koos mõtlema. Voodis koos minnakse magama, seljad vastamisi ega öelda head ööd või öeldakse, et mul on nii kiire, ei ole aega kuskile minna, leitakse tuhat põhjust, on vaja minna garaaži, tööd teha, on vaja teha seda ja toda, et mitte koos olla,” toob Tõnu välja probleeme.

Et armastust uuesti üles ehitada, tuleb Tõnu sõnul reaalselt võtta aega, asetada ego kõrvale ja pingutada. Tasub mõelda, miks mulle kunagi näiteks meeldis koos kalal käia või paadiga sõita, kui armunud oldi. Kõige raskem osa on nende emotsioonide haldamine, mis nendes protsessides tulevad.
Konfliktid tekivad niikuinii, kõigil tekivad, ükskõik kui ilus see suhte algus on, see on normaalne, oluline on oskus konflikte lahendada. “Ja see tegelikult, minu arusaamist mööda, baseerub oskusel hallata emotsioone,” soovitab Tõnu mõelda.

Kui emotsioonid löövad üle pea

Kui emotsioonid lähevad juba nii suureks, et taldrikud hakkavad lendama, kuni füüsilise vägivallani, on valu sees nii intensiivne, et sellega ei osata midagi teha. “Et seda valu ei tunneks, siis ei osata enam muud kui teisel suu kinni panna. Ütled kümme korda, et aitab, peame vahet, aga ikka teine pool „närib” edasi,” kirjeldab ta sellist olukorda. “Meestel ajab see hullult üle võlli — mees ütleb, et ta enam ei suuda, aga naine võtab veel hoogu juurde. Ketassaag läheb veel rohkem käima ja need kohad on väga kriitilised, olenevalt sellest kui palju mees suudab taluda”. See on koht, kust plahvatab vägivaldsus.

Tavaliselt on Tõnu sõnul kaks sündmuste arengu suunda, kas hakkavad asjad puruks minema, uksed paukuma, nii, et laest kukub krohvi või pannakse füüsiliselt suu kinni. See vägivald tähendab tegelikult, et on nii suur valu, et sellega ei osata enam midagi teha, muud moodi ei osata selle allikat likvideerida.

Et suhet taas üles ehitada tuleb kõik läbi rääkida ning teist mõista

Kui tahetakse suhet üles ehitada või et see toimiks uuesti, kui on väga sassis, siis on omavahel tarvis kokku leppida, et kui tahetakse suhe taas üles ehitada, siis me hakkame nüüd teadlikult tegema selliseid ja selliseid asju, kuidas oma elu ümber korraldada.

See üldjuhul tähendab reaalset sisemise ja välise elu ümberkorraldamist ja seda on vaja mõlemapoolselt teha ning ette ära rääkida. “Need on sellised tavalised psühholoogilised soovitused, et kui üks tunneb, et tema jaoks läheb protsess liiga intensiivseks, et hakkab emotsionaalselt kätte jõudma see kriitiline piir või see punkt, kus nüüd purskab, siis ta annab sellest märku ja teine aktsepteerib seda, et ta ei tõmbaks üle,” selgitab Tõnu.

Näiteks meeste puhul on sageli üks asi, millest Tõnu meelest naised tihtipeale aru ei saa või ei aktsepteeri — kui mees tunneb, et olukord hakkab üle võlli minema, siis ta ütleb, et ma ei suuda praegu ja mul on natuke aega vaja ja tal on vaja olla üksi. “Meheliku olemus on selline, et kui ta saab midagi teha kätega, füüsiliselt või saab iseendaga olla, siis ta taastab oma tsentreerituse ja kohalolu,” selgitab ta. Naistel on sageli arusaamatu, et mees tõusis üles, ta oli hullult vihane, näost punane, oli näiteks tunnike garaažis, tagasi tulles on ta nii õnnelik ja rahul, nagu polekski midagi olnud. Mehed ongi sellised. Naised aga arvavad, et mees hülgab nad ega hooli neist. Naised maandavad enda sees olevaid pingeid rääkimise kaudu, neil on vaja väljendada. See on meestele õppimise ja mõistmise koht. Õppida kuulama, ilma et võtaks isiklikult.

Vahel kui näed, et teisel poolel on vaja end tühjaks rääkida, siis on vaja leida see jõud, et ära kuulata või kokku leppida, et rahuneme ja siis räägime edasi. Kui see pole võimalik, soovitab Tõnu naistel näiteks oma mõtted välja kirjutada. “See välja kirjutamine tegelikult on emotsionaalses seisundis hästi maagiline. Kõik need mõtted, mida sa tahaksid kallata järjest, nii ka kirjuta paberile välja,” soovitab ta proovida.” See on väga hea emotsioonide kanaliseerimise viis.” Pärast seda põleta see väljakirjutatu ära — niimoodi lastakse šamanismis mittevajalikest sisemistest protsessidest lahti.

Oska leida sõnu, kus pole süüdistamist

Tõnu ütleb, et mees ja naine on vastandid ning see, kes tahab vaikust, peab harjutama kuulamist, olles ise seest vaikne. “Olla absoluutselt kohal ja olla seisundis, kus sa oled hoolivuses ja austuses, millel ei ole hinnangud selle suhtes, mida teine pool räägib,” räägib ta.

Kui mees on kohal ja tühi, siis see ei tähenda, et ta ei hooli. “Naised peavad üritama kuidagi mõista seda meheliku armastuse nüanssi ja võibolla õppida kriisiolukordades emotsionaalset saagi talitsema,” räägib ta. Vaja on ka rääkida, ent süüdistavat emotsionaalsust õppida juhtima, sest konfliktid lähevad tihti tuliseks just solvumise ja süüdistamise tõttu.

“Kui keegi ütleb sulle midagi süüdistavat, siis sellele järgneb solvumine ja solvumise reaktsioon on järjest rohkem viha tekkimine,” selgitab Tõnu konfliktide eskaleerumist. “Siis peegeldatakse tagasi, solvunult öeldakse midagi ehk süüdistatakse, niimoodi see pall läheb aina suuremaks.”

See oskus leida sõnu, kus ei ole süüdistust sees, on tegelikult raske. Kui konflikt on suur, siis solvunud meel hakkab olemuslikult süüdistama.

Kui soovid rohkem teada saada šamanistlikust mõtteviisist, oled oodatud Šamaanifestivalile 17.-19. juulil. Lisainfo: https://www.shamandays.eu/