Spetsialist selgitab:
Akne on haigus

mis pole küll eluohtlik, kuid võib rikkuda ilusaima osa elust - nooruse - ja seda vägagi pikaks ajaks. Ilmselt kõigil on murdeeast mälestuseks üks-kaks vistrikuarmi, mida ikka jumestades peidetakse, ometi pole see pole võrreldav jälgedega, mida jätab endast akne.

Akne defineeritakse kui rasunäärmete krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab komedoonide, punetavate paapulite (=sõlmekeste) ja pustulite (=mädavistrike), raskematel juhtudel ka hiljem armistuvate sõlmede ja tsüstide teke.

Akne on vana haigus, kreekakeelne sõna
achne
ja ladinakeelne sõna
akme
oli põletikulise vistriku tähenduseks juba muinasajal, kirjeldusi akne kui haiguse kohta on leitud ka Egiptuse papüürustelt, kuid alles 1800-ndate aastate keskel hakati mõistet akne kasutama täpsemas kontekstis.

Aknet vaadeldakse tavaliselt kui noorukite haigust, sest haigus algab tavaliselt puberteedieas ning kaob enamikul juhtudel peale 20-t eluaastat. Vanusegrupp 12-24 aastased hõlmavad 85% aknepatsientidest. Aknet esineb naistel rohkem kui meestel, kuid meestel on see haigus raskemini ravitav ja visama kuluga.
Akne otsesed tekkepõhjused on suurenenud rasuproduktisoon (siin ka pärilik komponent!), rasunäärmete epiteeli sarvestumishäired, anaeroobse Propionibacterium acnes`e vohamine ja naha normaalse mikrofloora düsbalanss.

Soodustavateks teguriteks peetakse:
pärilikkust - umbes 50%-l aknepatsientidest on olnud vistrikega probleemid ka ühel või mõlemal patsiendi vanematest. Alati haigestuvad mõlemad ühemunakaksikutest. Pärilikkus mõjutab ka naha põhitüüpi, rasunäärmete suurust, eritise hulka ja nahavigastuste paranemise kvaliteeti (kas haavad, traumad paranevad kiiresti ja hästi või pikalt ja alati armiga).
osasid ravimeid: anaboolsed steroidid, nahahaigustest psoriaasi ravis kasutatavad tõrvaaluselised kreemid-salvid, epilepsiaravimid, kortikosteroide sisaldavad preparaadid, mõned antibiootikumid, mõned psühhofarmakonid.
Mõned kirjandusallikad lisavad siia nimistusse ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, kuid nende akne teket soodustav mõju saab olla ainult teoreetiline. Juba paar viimast aastast on Eestis valdavalt kasutusel väga madala hormoonisisaldusega preparaadid (Mercilon / Novynet, Logest / Harmonet) mis akne tekkes ei mängi mingit rolli.
Lisaks sellele on tablettides sisalduval östrogeenil nahale soodne toime ning veel mõni aeg tagasi kasutati rasestumisvastaseid preparaate osades riikides meeste akne raviks. Neile, kel akne(kalduvus) on aga olemas ka spetsiaalsed rasestumisvastased preparaadid - Diane 35 ja Belera (uus preparaat, mis alles Eestisse jõudmas).

Juba olemasolevat aknet võivad mõjutada: leeliseliste seepidega näopuhastus, väga rasvaste kosmeetikavahendite kasutamine (lanoliini, vaseliini, taimseid õlisid sisaldavad)
kuum ja niiske kliima
teatud toiduaineid
- selles kas osad toiduained soodustavad akne kujunemist/püsimist või mitte, on akne-uurijad endiselt eri meelt. Mitmed aknepatsiendid ise väidavad, et rasvane ja grillitud (sea)liha, shokolaad, pähklid, juust ja magusad karastusjoogid halvendavad nende naha seisundit. Tegelikult pole aga toidu ja akne raskusastme vahel leitud teaduslikku tõestust. Kui rasvane ja magus menüüst välja jätta, väheneb kindlasti kehakaal, rasvaprotsent ja kindlasti on mõnevõrra väiksem ka erituva rasu hulk.>br> stress - stress pole otseselt akne põhjustaja, kuid stress on osaline akne puhul tekkivas "nõiaringis".
Küsitlustega on kindlaks tehtud, et enamik - 70% - aknehaigetest häbeneb oma nahalöövet, 63% tunneb ängistust, 67% tunneb enesekindluse puudumist ja 57%-l tekivad suhtlemisraskused.

Väited mis tõele ei vasta:
- akne esineb ainult noorukitel teismelise-eas
aknet võib esineda tegelikult ka imikueas ja täiskasvanuna, naistel võib akne ägeneda uuesti peale menopausi kui östrogeenitase on oluliselt langenud
- akne kaob iseenesest vanusega - ei ole mingit põhjust oodata aastaid, et paraneda haigusest iseenesest ning lasta aknel nahka armistada
- seksuaalne aktiivsus ei põhjusta, ei paranda ja ei raskenda akne kulgu
- toit ja stress pole otsesed akne tekkepõhjused, nende faktorite ja akne kulu vahel pole teaduslikult tõestatud seost. Nad võivad mõjutada juba olemasolevat aknet.
- higistamine ei raskenda akne kulgu, pigem toimib ta nahka puhastavana - päike ei ole akne ravimeetod - paraneb küll patsiendi jume ning päevitunud näos on punased põletikukolded vähemmärgatavad. UV-kiirgusel on teatud põletikuvastane toime, seega mõni kujunemisjärgus vistrik võib taanduda, samuti võib kiiremini paraneda (s.t. ära kuivada) mõni juba põletikulise faasi läbinud vistrik, kuid selle haiguse puhul on negatiivseks pooleks UV-kiirguse nahka kuivatav toime. Akne puhul on rasunäärme suue niigi liigsarvestunud ning naharasu vaba pääs välja on takistatud, siis UV-kiirgus kuivatab nahapinda veelgi ja nahapoorid tõmbuvad endisest koomale. Sinna sisse jäävad aga suletuks rasu ja bakterid ning põletikulise vistriku teke on loogiline tulemus.

Kliiniline pilt: Akne korral haigestub kõige sagedamini nägu - 98%-l juhtudest, koldeid seljal esineb 60%-l ja rinnal 15%-l juhtudest. Rasuse naha foonil võib leida järgmisi morfoloogilisi elemente:
- mittepõletikulised komedoonid, neid on kahte varianti: suletud komedoonid ehk "valged pead" (ingl.k. white heads) on üsna naha värvi ja neid on kerge leida, suletud komedoonid on tavaliselt ka kohaks, kust saab alguse põletikuline paapul või pustul. Avatud komedoonid ehk "mustad pead" (ingl. k. black heads) on tavaliselt ninakülgedel ja lõual.
- põletikulised kolded on kas pindmised või sügavad, olenevalt sellest milliseid nahakihte nad hõlmavad. Pindmised paapulid-pustulid on tavaliselt 5 mm läbimõõduga ning paranevad 1-2 nädalaga, sügavad põletikukolded sisaldavad enamasti veresegust mäda, on valulikud ning nende paranemine kestab tavaliselt 2-4 nädalat.

- erinevat tooni punased ja pruunikad laigud tekkivad põletikukollete paranemisel
- armid tekkivad aknekollete paranemisel umbes 20%-l patsientidest, eriti juhtudel kui akne on kestnud kaua ning kui on esinenud sügavaid põletikukoldeid.

Akne - naha põhihooldus:

Enne näoga kokkupuudet pesta hoolikalt käed.
Päeva jooksul vältida käte kokkupuudet näoga, st. mitte toetada pead kätele lugedes, õppides jne.
Nägu tuleks pesta vähemalt hommikuti ja õhtuti leige veega ja happelisust säilitavate pesuainetega (apteegikosmeetikasarjad SebaMed, Eucerin, Favora) ning mitte kasutada pesemiseks shvamme jms. kuhu võib jääda baktereid.
Nahk kuivatada õrnalt vajutades ning soovitav on kasutada näopaberit, mitte käterätikut.
Vastavalt arsti ettekirjutustele määritakse näole raviained.
Jumestusvahenditest eelistada õlivabu või märkega non-comedogenic.
Õhtul tuleb meik korralikult puhastada.
Raviaine ja meigi nahalekandmisel peaks olema 30 minutit vahet. Kuna rasused kipuvad olema ka juuksed, siis pesta pead nii sageli kui vaja - see annab üldmuljele palju juurde.

Akne ravi

Võib olla oma olemuselt lokaalne ehk paikne või süsteemne. Põhimõtteks on kergemalt mõjusamale, seega alustatakse enamasti lokaalse raviga ning see võib osutuda piisavaks mittepõletikulise (komedoonse) ja nõrga või keskmise raskusega papulo-pustuloosse akne korral. Ühtlase toime tagamiseks kasutatakse lokaalseid ravimeid kogu akne levikualale.
Lokaalselt toimivad ravimid jagatakse nelja gruppi: antibiootikumid (Dalacin, Clinofug Gel jt.), bensoüülperoksiidid (Aknefug oxidmild), tretinoiin (Retin A), muud ained (Skinoren, salitsüülhape).
Süsteemne ravi on näidustatud raske paapulo-pustuloosse ja tsüstilise akne korral, ka juhtudel kui lokaalne ravi ei aita.
Süsteemse ravi korral kasutatakse antibiootikume, isotretinoiini, hormoone. Kuna osad ravimid tõstavad naha UV-kiirguse tundlikkust, tuleb päevitamise/solaariumiga ettevaatlik olla.

Ja veel vastusteks teemal punnid (sellist sõna pole!)...

Kvartsi ja solaariumit ei kasutata akne ravis enam ammu. Hemo- (oma vere süstimine) ja uroteraapia (uriinist tehtavad mähised jms.) kohta niipalju, et küll oleks hea, kui nii lihtsad võtted aitaksid - arvan et kui neist abi saaks, siis ei oleks keegi hakanud olemasolevaid akne ravimeid looma ega poleks ka vajadust nende pidevaks täiustamiseks. Akne on eelkõige ravitav ja mitte iseenesest mööduv haigus.

Nahapooride suurus on teatud määral pärilik nii nagu nahatüüpki. Tegu on nn. sidekoepärilikkusega mis määrab nahatüübi, naha-juuste-küünte seisundi/tugevuse, veenilaiendite ja naharebendite (=rasedusarmid) tekkevõimaluse.

Lapse sünd tekitab naise organismis hormonaalseid muutusi - oluliselt tõuseb naissuguhormoonide tase mis on aknet leevendava mõjuga. Sama toimega on mõned rasestumisvastased tabletid.

Saialilletinktuur on tuntud oma põletikuvastase toime poolest kuid oluline on meeles pidada et tegu on siiski tugeva piirituselahusega - seega seda ei tohi kasutada iga päev ja üle näo, vaid ainult paikselt - s.t. konkreetse vistriku desinfitseerimiseks.

Oxy jm. tugevatoimelised antiseptilised vahendid on nahapinda desinfitseerivad, kuid ühtlasi ka kuivatava toimega. Seega on võimalus, et nahapooride suudmed tõmbuvad liiga kokku, normaalselt tekkiv rasu ei pääse enam vabalt välja, vaid jääb suletuna nahapoori. Kui sinna jääb ka baktereid, siis ongi alus põletikulise vistriku tekkeks olemas. Siin kehtib sama soovitus - tugevaid antiseptilisi vedelikke kasutada paikselt vistrikele, mitte üle näo. Ka rasune nahk vajab niisutavat kreemi - just seetõttu ,et nahapoorid ja pooride suudmed oleksid pehmed, rasu pääseb vabalt välja ning õhtuse puhastusega see lihtsalt pestakse maha.


Saada oma küsimus
Loe ka Heidi Mehiku õpetussõnu tundliku naha kohta