Ära alahinda päikesekreemi! See on üks levinuimaid vigu, mida me kipume päevitades tegema

 (5)
Ära alahinda päikesekreemi! See on üks levinuimaid vigu, mida me kipume päevitades tegema
Foto: Shutterstock

Päikeselised ilmad meelitavad õue. Kuna Eestis kipub neid olema vähe, võetakse enamasti päikesest maksimum. "Sageli ei hinnata päikeseaktiivsust õigest ning kardetakse, et päikesekaitsekreemi kasutades ei saada nahale jumet," räägib Südameapteegi proviisor Triine Talve.

Päikese käes viibides on oluline kaitsta oma nahka ennekõike üleliigse ultraviolettkiirguse eest, mis tekitab nahapõletust ja enneaegset vananemist ning tõstab nahavähi riski. Proviisori sõnul on UV- kiirgusel ka kasulik mõju — see soodustab D-vitamiini moodustumist organismis ning suurendab sellega organismi vastupanuvõimet. Küll aga ei pea selleks päikese käes viibima mitmeid tunde kõrge UV intensiivsuse ajal.

“Kõik saavad mingi aja päikese käes olla ilma, et nende nahk kahjustuks. See aeg on aga sõltuvalt nahatüübist ja UV-kiirguse intensiivsusest erinev ning enamasti ka üsna lühike,” tõdeb Südameapteegi proviisor Triine Talve. Ka pilvise ilma korral puutub nahk kokku UV-kiirgusega, mistõttu ei tasu ka siis pikemalt päikese käes viibides kaitsekreemi kasutamist alahinnata.

Ultraviolettkiirgust on kolme tüüpi

Olemas on kolme tüüpi UV-kiirgust — UVA-, UVB- ja UVC-kiirgus. UVA-kiirgus jõuab sügavamatesse nahakihtidesse ning on seotud nahavananemise, kortsukeste ja pigmendilaikude tekke ning kiire nahapunetusega. Lisaks suurendab see oluliselt ka nahavähi riski. UVB-kiirgus sõltub aastaajast, õhutemperatuurist ja kellaajast. Kuigi UVB-kiirgus jõuab ainult inimese pindmistesse nahakihtidesse ja on seotud ennekõike nahal nähtava päevitusega, võib seda seostada ka päikesepõletuse, melanoomide ning nahavähi tekkega. UVC kiirgusega on võimalik liialdada vaid tehisvalgusallikate korral, näiteks solaariumis.

Seotud lood:

Jälgi kreemi päikesekaitsefaktorit

Päikeseliste ilmade jaoks sobiva päikesekreemi valimisel on proviisori sõnul oluline vaadata tootel olevat SPF (sun protection factor ehk päikesekaitsefaktor) numbrit, mis näitab kreemi võimet kaitsta nahka üleliigse päikesekiirguse ees. “Päikesekaitsenumber näitab, mitu korda pikeneb ohutum päikese käes viibimise aeg nahale võrreldes kaitsmata nahaga. See sõltub küll nahatüübist, kuid mida suurem on SPF-faktor, seda rohkem aega kulub üldiselt päikesepõletuse tekkeks,” ütleb Talve.

Proviisor selgitab, et päikesekaitsekreemides on nii keemilised kui füüsikalised blokaatorid. Viimased soodustavad nahalt UV-kiirte tagasipeegeldumist. Sageli võivad kaitsekreemid jätta nahale määrides esmalt kerge valge kihi. Efektiivsema kaitse tagamiseks võiks selliste kreemide kasutamist kindlasti eelistada laste puhul. Eraldi on olemas ka argiseks kasutamiseks mõeldud päikesekaitsekreemid näole. “Kuna näonahk on võrreldes kehaga palju tundlikum ja enamasti igapäevaselt päikesekiirgusega kontaktis, tuleks näol kaitsekreemi kasutada igal ajal, mitte ainult päevitamisel,” rõhutab Talve ja lisab, et päikesekreem peaks nahka kaitsma nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. “Ükski päikesekaitsekreem ei taga 100% kaitset ning päevitamisega ei tohi liiale minna ka siis, kui kasutada kreemi. Vältida tuleb päikese käes viibimist kõrge UV-kiirguse ajal, suvel kellavahemikus 11-13.”

Levinud viga — liiga vähe päikesekaitsekreemi!

Üheks sagedaseks probleemiks peab proviisor soovitatavast kogusest palju vähesemas koguses päikesekaitsekreemi kasutamist ja enamasti harvem, kui nahk tegelikult vajaks. “Kogu keha katmiseks kulub täiskasvanud inimesel keskmiselt 45ml ning laste puhul 15ml kreemi,” juhendab Talve. Päikesekaitsekreemi tuleb nahale kanda vähemalt iga kahe tunni järel. Nisamuti tuleb seda kogu keha ulatuses uuenda iga kord pärast ujumist, suuremat higistamist ja rätikuga kuivatamist. Lisaks ei tohi kreemitamisel ära unustada huuli ja kõrvu, mis on päikesepõletusele väga tundlikud. Huultele on olemas spetsiaalsed SPF-faktorit sisaldavad huulepalsamid, kõrvadele sobib väga hästi ka tavaline päikesekreem. Päevituskreem tuleks nahale kanda vähemalt pool tundi enne päevitamist, et see jõuaks täielikult imenduks.

Tark päevitamine ei lõppe päikese käest lahkumisega. “Iga kord pärast päevitamist tuleb nahka niisutada,” teab Talve. Selleks on apteekides spetsiaalsed after sun geelid ja kreemid, mis aitavad nahal päevitamise järel taastuda. “Päikesejärgsed kreemid-geelid ei leevenda tugevat päikesepõletust, vaid nende eesmärk on taastada naha niiskust. Pärast päikese käes viibimist sobib nahka niisutada ka aaloe geeliga. Lisaks niisutamisele rahustab see nahka ja aitab ka päikesepõletuse puhul.

Päikesepõletuse korral väldi jääkülma dušši

Kui päikesepõletus on juba tekkinud, on oluline jahutada nahka jaheda veega. “Põlenud nahale tundub jahe juba ka kehatemperatuuriga vesi. Et nahale šokki mitte põhjustada, ei soovita ma kohe pärast päevitamist jääkülma dušši,” räägib Talve. Lisaks naha jahutamisele soovitab proviisor organismi vedelikukao taastamiseks juua palju vedelikku ning vältida esimesel võimalusel edasist päikese käes viibimist.

Päikesepõletuse leevendamiseks on apteekides spetsiaalsed põletusgeelid. Neid ei tohi nahka tugevalt sisse hõõruda, vaid kanda nahale kergelt laiali määrides ning lasta sellel ise imenduda. “Põletuse korral tuleks geeli iga paari tunni järel uuesti nahale kanda seni kuni on tunda, et nahk ei ole enam kuum,” õpetab proviisor. Väga hästi sobib päikesepõletuse korral nahale kanda ka aaloe geeli. Siin kehtib sama reegel ­– nahale mitte tugevalt sisse hõõruda ja uuendada nahal mitu korda päevas.

Nahale ei tohi kohe pärast põletust määrida rasvaseid, näiteks panthenoli sisaldavaid kreeme või hapukoort. “Need ei lase nahal kuumust eraldada, hoiavad seda pigem kinni ning takistavad seega kehal ennast jahutada. Nii võib põletus veelgi süveneda,” hoiatab proviisor ja lisab, et panthenoli sisaldavaid kreeme võib kasutada naha niisutamiseks alles siis, kui nahk ei ole enam kuum.