Ärge ajage end näokreemidega pankrotti

 (88)
Niisutav kosmeetika

Naised kulutavad aastas miljardeid niisutavatele kreemidele lootuses näha välja noorem, tervem ja siledama nahaga. Kas me raiskame raha?

Nii see päris ei ole, väidavad dermatoloogid, kuna naha niiskena hoidmine on hea. Seda seepärast, et nahk on oluline tõke infektsiooni vastu. Kui nahk muutub kuivaks ja lõhenenuks, pääseb infektsioon kergemini sisse.

Enamusi inimesi huvitab rohkem asja esteetiline külg. Hästi niisutatud nahk näeb parem välja ning on puudutamisel meeldivam. Aga vähemalt mõned niisutajad on raharaiskamine, sest iga kreem, mis maksab üle 500 krooni 30 grammi kohta ei pruugi sugugi niisutada nahka paremini kui tavaline vaseliin, kuigi kallihinnaline vahend võib imenduda paremini ja lõhnata paremini.

Miks ei ole kallimad niisutajad paremad? Seepärast, et niisutajad toimivad rabavale koostisosade nimekirjale vaatamata kõik ühtmoodi: nad hoiavad kinni juba nahas olevat vett, mitte ei lisa sellele niiskust väljastpoolt.

“Niisutajad hoiavad niiskust kinni ega lase sellel nahast välja minna,” kommenteeris Bostoni ülikooli meditsiinikooli dermatoloog dr. Tom Rohrer.

Selle ülesande täitmiseks koosnevad niisutajad “vee ja õli kombinatsioonist”, märkis California ülikooli dermatoloog dr. Richard Glogau. Kreemi üks oluline koostisosa on õli ja teine vesi. Mida rohkem on kreemis õli, seda paremini ta seob nahas oleva vee. Mida rohkem on kreemis vett, seda kergem on seda peale kanda ja seda kergemini see imendub. Seepärast eksperimenteerivad kreemitootjad õli ja vee koguste vaheldumisega, et proovida, kuidas see nahal tundub.

Kõik muu on dermatoloogide sõnul kreemis vaid selleks, et nahk oleks katsumisel siledam ja meeldivam, aga naha niiskusele ülejäänud koostisosad ei mõju.

Kuidas siis peaks pakases kalestunud või päikeses kõrbenud nahaga tarbija niisutajate saladuste jälile saama? Alustada võib kosmeetikatööstusest enesest, soovitab orgaaniline keemik Martin Rieger, kes töötab Ühendriikide Kosmeetika- ja Lõhnatööstuse Liidu konsultandina.

Küsimusele, kuidas niisutajad toimivad, vastab Rieger keerutamata: “Niisutajad on rumalad materjalid. Neil ei ole ajusid. Nad tõmbavad vett, kust leiavad, ja hoiavad seda kinni. Nad ei lase vedelikul minna. Nad ei tungi tegelikult naha sisse.”

Võtame näiteks sellised niisutavad ained nagu glütseriin, mis tõmbavad ligi vett ning hoiavad seda naha all. Teisalt on tõkestajad, näiteks vaseliin ja õlid, üsna tõhusad. Nad on rasked, rasvased ja toimivad seepärast, et jäävad nahapinnale ega lase veel ära aurata, ütles Rieger. Negatiivne külg on see, et heade katvate omaduste pärast jätavad nad nahale kihi, mis enamusele inimestele ei meeldi.

Aga kuidas jääb vana trikiga juua vett, et nahk parem välja näeks? Dermatoloogide sõnul võib seda teha, kuigi vesi teeb naha ilusamaks vaid siis, kui te enne kannatasite vedelikupuuduse all, enamusel inimestel seda probleemi aga ei ole.

Rohrer ütles, et enamus niisutajaid tegelikult naha sisse ei tungi, küll aga tungivad nad teie rahakotti.