Azzedine Alaïa

1992. aastal olid nii press kui ostjad sunnitud pärast ta Pariisi moeetendust kolm ja pool kuud ootama, enne kui ta soostus tutvustama kevad/suvist kollektsiooni oma ateljees Rue des Verreries´l.

Ta pakkus ajalehtedele harva kõneainet – ning eelistab jätkata samas vaimus, keeldudes koguni avaldamast oma vanust, piirdudes vaid sõnadega: “Ma olen niisama vana kui vaaraod.”

Talle ei meeldi ka nimetada end moeloojaks, ta eelistab terminit bâtisseur – ehitaja.

Alaïa alustas õpinguid skulptorina L’Ecole des Beaux Artsis Tuneesias.

Hiljem kolis ta Pariisi ja pääses tööle Christian Diori juurde, kuhu ta jäi vaid viieks päevaks.

Järgmine peatus: Thierry Mugler – kaks kuud.

Veendunud, et iga moe aluseks on keha, tõi ta välja liibuvad naha ja seemisnahaga kavandid ning lukkudega väikesed mustad kleidid, mis tegid Alaïast seitsmekümnendate lõpus kultus-moelooja, kelle klientide hulgas olid sellised suurnimed nagu Greta Garbo, Paloma Picasso ja Claudette Colbert.

Teda on kujutatud ka kui ekstsentrikut, kes riietub alati mustast siidist hiina pükskostüümi ning oli lahutamatu oma Yorkshire terjerist Patte à Poufist.

1980tel kandsid tema kaubamärki selliseid kliendid nagu laulja Grace Jones ja Ameerika Vogue moetoimetaja Grace Coddington, kes kandsid ta signatuuriga nahast ja lukkudega riideid. Suurbritannias asus tema loomingut müüma Joseph.

Azzedine Alaïa, 18 rue de la Verrerie, 75004 Paris. Tel: [phone]