Euro jõudmine juuksurisse

 (9)
sirgeks1

Eelmise aasta 20. detsembril sotsiaalministeeriumis vastu võetud ja 1.märtsil kehtima hakanud määrus, mis kehtestab tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele, sunnib nii mõnedki salongid vähemalt ajutiselt hindu tõstma.

Juba tegutsevatele ettevõtetele jõustuvad seadusesätted, mis paljudele tähendavad uute ruumide leidmist, või vanade ümberehitust, 1.jaanuaril 2003.

Sellele vaatamata alustavad paljud eraettevõtjatest juuksurid uute tööruumide otsimisega juba aegsasti, et jõuda tähtajaks ja ilma kiirustamata valmis ka nõuetekohase projekteerimise ja viimistlusega. Kuna aga euronõuetele vastavate tööruumide rentimine on paljudele praegusest oluliselt kallim, siis on ettevõtjad sunnitud iluteenuste hinda tõstma, kuna paljud neist peavad rekonstrueerimistööd või uute ruumide siseviimistluse viima läbi pangalaenu abiga.

Enne uutesse ruumidesse asumist või olemasolevate rekonstrueerimist tuleb ruumide projekt kohaliku tervishoiuasutusega kooskõlastada ja tegevuse alustamiseks tervishoiuametnikult nõusolek saada. Praegu kitsastes tingimustes tegutsevad juuksurid on siiski nõus tunnistama, et uued nõuded on üldjoontes mõistlikud ja kliendisõbralikud.

Tööruumide siseviimistluses on suuremaks muutuseks ehk see, et seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust ja vajalikus ulatuses desinfitseerimist.
Vett mitteimavad materjalid on tõenäoliselt vajalikud seeneliste leviku tekkimiseks.
Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ajakohane ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi.

See raskendab oluliselt ruumide valikut, kuna enamuses ühiskondlikes, administratiiv- ja korterelamutes asuvad küttekehad siiski kõigis ruumides, mistõttu on seda tööruumist välja viia suhteliselt rakse.

Niinimetatud odavatel rendipindadel keldrikorrustel tegutsevate ilusalongide aeg hakkab läbi saama.
Uute nõuete kohaselt ei või iluteenindusettevõtte ruumide põrand olla maapinnast madalamal kui pool ruumi kõrgusest.

Kõige suuremaks probleemiks on ruumipuudus.

Eestis tegutses 2000 aasta lõpus 500-600 ilusalongi.
Uue määrusega ette nähtud tööpind on neist vähem kui 30 %. Juuksuriruumis peab 1. märtsist olema igale töökohale vähemalt 6 ruutmeetrit pinda, kui ruum on ühele töökohale, siis 9 ruutmeetrit.
Sealjuures peab olema vähemalt 3 ruutmeetrine tualett koos kätepesuvalamuga ja 3 ruutmeetrine välisriiete garderoob.

Praegu pole aga võõras vaatepilt, kus 9 ruutmeetril töötavad nii juuksur, kosmeetik kui maniküür. Kunstlik üldvalgustustihedus juuksuriruumis peab olema 400 lx. Õhuvahetus tööruumides peab olema minimaalselt 2,5 l/s m2 kohta.

Need on määruses ette nähtud tingimused, mis aga keskmisele juuksurile just palju ei ütle. Ka siin on tarvis asjatundjate nõuandeid ja spetsialistide tööoskusi.

Vastakaid arvamusi on tekitanud ka koolituse sätted.

Erialast haridust tõendava dokumendi vajalikkusega on kõik nõus. Samuti on positiivselt vastu võetud punkt, mis nõuab nüüdsest ka solaariumi töötajalt koolituse läbimist ja sellekohase tunnistuse omamist, mis siiani vajalik polnud. Lisaks peavad kõik nn iluteenindajad omama meditsiinilisi, sealhulgas tervisekaitse alaseid teadmisi. Ka kontrollitakse salongis meditsiinilise esmaabi osutamise vahendite olemasolu.
Tööruumide korrashoiu ja hügieeninõuete osas erilisi muutusi läbi viidud pole. Endiselt pannakse rõhku puhtusele ja hügieenile.

Määruste täitmist hakkavad kontrollima kohalikud tervishoiu järelvalveametnikud. Nõuete täitmata jätmisel määratavaks karistuseks võib olla rahatrahv. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib aga tervisekaitse salongi ka sulgeda.

Enim heidutavad uued euronõuded praegu väikelinnade väikestel rendipindadel tegutsevaid juuksureid-kosmeetikuid, kes väikese klientuuri ja seega ka kesise sissetuleku juures mitmekümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid uuendusi läbi viia ei suuda.

Kliendi seisukohalt on aga nõutavad uuendused kindlasti positiivsed, kuna tulemuseks on kliendisõbralikum töökeskkond.

Nimetatud määrus ei puuduta muidugi mitte ainult juuksuritöö tegijaid, vaid hõlmab kogu iluteeninduse valdkonda - kosmeetikuid, pediküüre, maniküüre, solaariumi ja sauna teenuse pakkujaid.