Pärast sauna tõmmati selga puhas pesu ja sukad-sokid. Ja kanti kuni järgmise saunakorrani. Nüüd tundub see muidugi kummalisena, sest tavaks on saanud, et päev alustatakse ja lõpetatakse duši all ning iga päev vahetatakse pesu, särke ja sokke.
Sellegipoolest võib vahel higilehk varjutada puhtuse lõhna. Näiteks tugev erutus võib suurendada higivoolu, reeglina on see tänapäevaste antiperspirantide või deodorantidega siiski ohjatav.
Ometi kipuvad meeste jalad rohkem higistama ja neil on sagedamini probleeme jalgade ebameeldivast higilehast tekitatud pingetega. Miks see nii on, ei ole tänaseni täpselt teada.
Naljasoonega füsioloogid on mõista andnud, et meie eellaste kehanõred olid märksa tugevama haisuga ning see “lõhn” just aitaski neil üksteist leida ja ära tunda. Tõsi on aga tänapäevalgi, et mõne inimese keha lõhn just ongi see imeline vahend, mis ta kütkestavaks ja ihaldusväärseks teeb.
Kindel on see, et inimese kehanõrede lõhn sõltub tema tervislikust seisundist, vanusest, tarvitatud ravimitest, toitumistavadest jms. Nii näiteks on teada, et teravate vürtside, eriti sibula ja küüslaugu tarvitajate higinõre omandab spetsiifilise kibeda leha, antibiootikumide tarvitamisel tuleb aga esile kopituse- ehk hallituse lõhn. Suurenenud higieritus ja tugev higilehk on suurem neeru- ja maksahaiguste, rasvtõve ja alkoholismi puhul.
Teadlased ütlevad, et higi on ligi 98% lõhnatu ja koosneb peamiselt veest, 2% moodustavad piim- ja rasvhapped ning soolad. Ebameeldiva higilõhna põhjustaja olevat nende nõrede lagundamisel bakterite tekitatud laguproduktid. Seega peaks sage pesemine bakterite “söögilaua” hävitama ja haisu tekkeks nagu põhjust poleks.
Paraku see alati ei aita. Päev läbi jalasolnud kingad levitavad pärast jalast võtmistki esikusse ebameeldivat higihaisu. Omajagu süüd selles on ebakvaliteetsetel liimidel, millega on kinnitatud voodrid ja tallad. Alati ei pruugi liimilõhn ostmisel tuntav ollagi, sest liimi haisemine tekib jalatsi niiskumisel, s.t jalgade higistamisel.
Abi võib olla aktiivsöesisaldusega sisetaldadest.
Mis aitab?
Jalgade higistamist täielikult vältida ei saa, kuid mõni nipp tasuks meeles pidada. Liighigistavad jalad on enam ohustatud seenhaigustest, mille võib kergesti saada rahvarohkest saunast või ujulast, kui ei kasutata oma isiklikke saunasusse või ei läbita desinfitseerivat kaitsevanni. Seenetanud jalad omakorda higistavad rohkem ja nii lisandub jalahigile veel ka seenhaigusest tingitud vänge lehk.
Seenhaiguse vältimiseks on abiks sauna või basseini külastamise järel jalad Gutaseptiga üle piserdada. Jalgu tuleb kuivatada hästi hoolikalt ja võimalusel neid jalapulbri või talgiga puuderdada, selle tarbeks võiks vannitoas olla jalapulbriga karp (näit vana kingakarp). Pärast hommikust kümblust kuivatatakse hoolikalt jalad, siis astutakse enne soki jalga tõmbamist kingakarpi, milles on jalapulber.
Liigutatakse jalatalda mööda karbi põhja, raputatakse liigne pulber jalalt karpi tagasi ja tõmmatakse sokk jalga. Jalapulber tõmbab niiskust endasse, ja kuna see sisaldab veidi eeterlikke õlisid, eritab selline pulbrisegu meeldivat (näiteks salvei, kadaka, eukalüpti, piparmündi) lõhna. Kui jalapulbrile on lisatud ka veidi tsinkoksiidi (ZnO), mis on antiseptilise omadusega, siis võib kindel olla, et selline pulber vähendab ka jalatalla ärritusnähte.
Spetsiaalseid pulbreid jalgade tarvis on saada kaubamajade kosmeetikalettides ja ka apteekides. Inimestele, kes pelgavad ravimeid, keemiat ja tundmatuid aineid, soovitan sellise pulbri ise teha: selleks tuleb võtta pool klaasi maisijahu, lisada supilusikatäis söögisoodat ja lõhnastamiseks 20 tilka kadaka- või eukalüptiõli, segada plastikaatkotis ja jätta suletult seisma. Sealt on segu mugav jaopärast võtta.
Värskendada tuleks ka jalanõusid, kuigi lihtsam on järgida käibetõde, et sama jalanõuga kahte päeva järjest ei käida. Las üks paar jalanõusid “hingab” ja kuivab päeva, vast oleme nüüd sedavõrd jõukaks saanud, et suudame nii tagasihoidlikku, kuid tervisele kasulikku vaheldust lubada.
Liighigistavate jalgade puhul tuleks täielikult loobuda kummijalanõust. Ka siis, kui töö on seda nõudev, tuleks eelistada tugevat nahkjalatsit või koguni kõrgemat puutalda.
Soovituses kanda ainult villaseid ja puuvillaseid sokke on tänapäeval võimalik mööndusi teha, sest müügil on spetsiaalse higistamisvastse lõimega jalakatteid. Tõsi, need on kallimad kui tavalised sukad-sokid.
Kui sageli jalgu pesta?
Hommikul ja õhtul kindlasti. Aga kui on plaanis õhtul teatrisse või külla minna, on loomulik, et enne seda pestakse jalad, vahetatakse sokid ja kingad.
Väga sage pesemine seepide, geelide ja vahtudega ärritab nahka. Teatavasti on nahk kergelt happelise reaktsiooniga (ph on vahemikus 4,2–5,6) ja sage seebitamine võib naha normaalset reaktsiooni häirida. Jalanahk muutub ka sõltuvalt ealistest muutustest. Palju räägitakse naiste hormonaalsetest muutustes klimakteeriumis, kuid ealised muutused tabavad ka mehi.
Nii näiteks on vanemaealistel meestel sageli jalakandadel marrasnaha paksendid, mis on heaks pinnaseks lõhede ja valusate põletikuliste haavade tekkimisele. Selle vastu aitab jalgade vannitamine meresoolaga või spetsiaalsete vahenditega (näit Softening foot soap), kuid mitte pikemaajaline leotamine.
Pehmenenud sarvkiht on soovitav pimsskiviga hõõrudes õhemaks viilida. Selle toimingu juures tuleks vältida liigset jõulisust, sest vigastused on kerged tekkima. Suitsetajatel meestel on jalgade verevarustus kehvem, see mõjutab omakorda ka jalanahka ning tekkivad kriimud ja marrastused paranevad halvasti. Siit ka soovitus jalaprobleemidega meestele — vältige julget paljajalu käimist suvel maal. Küll tuleb jalgade verevarustusele kasuks paljajalu mereäärsel liival kõndimine. Soe soolane merevesi ja kare mereliiv muudavad paksenenud sarvkihi õhemaks ja mõjuvad stimuleerivalt.
Jalad tahavad õhku, eriti liighigistavad jalad. Ometi kängitsetakse just neid pikkadeks tööpäevadeks kinnistesse kingadesse. Kui muu ei aita, tuleb tööpäeva jooksul vahetada jalanõusid ja ka sokke. Kedagi ei pane see loodetavasti hämmelduma, kui soliidsel mehel tema töökoha rõivistus veel lisakingapaar seisab.
Sokkide pesu juures soovitaksin siiski nende ööpäevast leotust näiteks Bioesti lahuses, sest kiire kraanialuse lobistamisega läbihigistatud sokid puhtaks ei saa.
Jalahooldusvahendite valimist soovitaksin alustada apteegi käsimüügiletist, kus pakutakse mitme firma (Scholl, Veleda, Mavala jt) tooteid. Seenhaiguse kahtluse korral soovitaks varuda Prevaryl salvi või midagi Hidrofugal vahendite seast.
Päris jalaseene-vastaseid raviskeeme ise katsetama hakata pole mõtet, see on ikkagi tulemusrikkam kogenud nahaarsti pilgu all. Hinnalt on välismaised jalageelid ja -salvid kallimad kui meie eestimaised Orto tooted, viimased ei jää oma toimelt aga sugugi välismaistele alla.
Ka kosmeetikalettides pakutav jalahooldus- ja värskendavate vahendite valik on rikkalik, kuid siiski enamasti lõhnav ja edev. Sealt võite soetada proovimiseks värskendavat vedelat jalatalki, millel on mustika või melissi lõhn ja alustada selle määrimisega oma jalgadele mõnel sellisel päeval, mil peate eriti toimekas ja väsimatu olema.
Küpses eas on omad võlud ja ehedad rõõmud. Kui näiteks pereproua oma päevatööst väsinud mehe vannitatud jalad sülle võtab ja lõhnava massaažiõliga määritud soojad käed masseerimisega käima paneb, siis kaob jalgadest väsimus ja ka paljukurdetud eluväsimuse ja masenduse pealetükkimise vastu on tugev tõke püstitatud.
