Hoia negatiivsed emotsioonid kontrolli all — 12 nõuannet

 (4)
Hoia negatiivsed emotsioonid kontrolli all — 12 nõuannet
Scanpix

On väga lihtne olla õnnelik. Ainult näib, et selleks on vaja paljut. See, kas sa tunned end õnnelikuna, sõltub vaid sinust enesest. Õnnetunne on otseselt seotud oskusega tulla toime stressiga, mis võib tegelikult tabada igat inimest.

Kuidas siis õppida oma negatiivseid emotsioone kontrolli alla hoidma?


  1. Ole see, kes sa oled


Ei ole vaja üritada olla alati kõigist parem ja teha kõike laitmatult. See võib muutuda lõputuks täiuslikkuse tagaajamiseks, elu enda jaoks aga ei jäägi aega ega jõudu. Luba endale teha ka midagi mitte suurepäraselt, vaid lihtsalt hästi. Jäta endale õigus eksida. Et olla õnnelik, pole vaja olla täiuslik. Oleme sageli õnnetud seetõttu, et me ei vasta iluideaalidele, et me pole olümpiavõitjad ja et meil ei ole paljude nullidega pangaarvet.

Selline võrdlemiste tee viib meid aga tupikusse. Alati leidub inimesi , kes meie valitud kriteeriumide põhjal on meist üle. Samas on ka neid, kes milleski meist maha jäävad.

Ainsaks, kellega on meil mõtet end võrrelda, oleme meie ise erinevatel ajahetkedel. Eile ma ei osanud seda teha, täna juba oskan… Eile see ei õnnestunud mul, täna aga tuleb välja… Sellises võrdluses on objektiivsust ja positiivset laengut, samuti arenguruumi.


  1. Luba teistel olla teistsugused

Seotud lood:


Absoluutselt kõik inimesed on erinevad ega pruugi õigustada sinu ootusi. Seetõttu ei tasu solvuda sõprade ja lähedaste peale, kui nad teevad midagi sellist, mida sina heaks ei kiida. Igaüks meist on tõeliselt unikaalne. Mitte keegi ei pea õigustama kellegi ootusi, vaid on vaba käituma nii, nagu ta ise õigeks peab. Me võime vaid inimestele esitada oma soove, nendega kokku leppida, paluda abi ja toetust. Ent see, kas nad tulevad meile vastu, on nende endi otsustada. Seetõttu tuleb austada igaühe õigust vabadusele valida oma tegevust. Inimestele ei tasu panna õigustamatuid lootusi. Ning siis ei tule sul ka kurvastada ega pettuda.


  1. Õpi hingama


Kontrollimaks oma stressi, on vaja lõdvestuda. Et õppida lõdvestuma, tuleb õigesti hingata. Võib näida kummaline, kuid paljud inimesed ei oska hingata. Loomulikult on hingamine automaatne protsess. Kui me aga närvitseme, hoiame alateadvuslikult tagasi sisse- ja väljahingamist. See aga teeb organismile halba.

Ent inimene suudab siiski juhtida oma hingamist. Diafragma (kõhu) kaudu hingamine on üks lihtsaim kontrolli viis. Selline hingamine aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi, mis vastutab lõdvestuse eest.

Veel üks lihtne hingamistehnika, mida sageli joogas kasutatakse, on kahekordne väljahingamine. Kõik, mida tuleb teha, see on täielikult välja hingata. Kui sulle näib, et kogu õhk on juba väljunud, tee veel üks täiendav väljahingamine. See aitab vältida pinnalist hingamist, mis tekib stressi puhul ning soodustab süsihappegaasi ja toksiinide tsirkuleerimist veres.


  1. Armasta oma hinge


Sinu jaoks kõige tähtsam inimene oled sina ise. Seetõttu pead endasse suhtuma austusega ning ennast armastama. Paljusid meist kasvatati kinnitades, et me ei ole teistest paremad. Meile sisendati, et inimese peamine ehe on tagasihoidlikkus, korralikkus, ausus.

Paraku ei räägitud mitte kunagi, et ka ennast tuleb armastada. Aastatega tekib inimestel siiski soov iseennast armastada ning siis asutakse ka tegutsema. Käiakse spordiklubides, šoppamas, külastatakse ilusalonge… Ent kõik see puudutab keha füüsilist seisundit. Keerulisem on järgida nõuannet armastada oma olemust — seda enam, et seda ei ole ju võimalik puudutada ega ka mitte näha. Tuleb vaid teadvustada ja uskuda sellesse, et sinu hing on unikaalne ja kordumatu.


  1. Sõbrustage


Oma sõpradelt võid sa saada palju rohkem kui lihtsalt head nõuannet või suurt rahasummat laenuks. Tugevate sotsiaalsete sidemete olemasolu võib hoida korras nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Kui sinu lähedasi ei kimbuta stress ning nad mõtlevad positiivselt, siis suurenevad sinu šansid elada kauem 50% võrra. Väheneb ka südameveresoonkonna haigestumiste risk.

Võimetus sõpruseks mõjub vastupidisel moel.

Suhtle rohkem ja tutvu uute inimestega ilma hirmu tundmata. See tõstab tuju ja tugevdab immuunsüsteemi.


  1. Kirjuta üles see, mis sind muretsema paneb


Psühholoogid on tõestanud, et kui sa lihtsalt paned paberile kõik oma hirmud (suured ja väikesed), siis see aitab sul mõista, millistega neist sa suudad toime tulla.

Kirjuta üles kõik, mis sind segab, seejärel sorteeri need kolme kategooriasse.

  1. Mida sa saad muuta.

  2. Milles sa pole kindel.

  3. Mida sa ei suuda muuta.

Pööra tähelepanu sellele, mida sa võid muuta ning hakka otsekohe tegutsema. Pane kirja nende hirmude tagajärjed, millega sa ei suuda võidelda. Vaata, kui palju neist tegelikult on täide läinud. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et 85% muretsemistest on olnud asjatud.

Isegi, kui midagi halba ongi juhtunud, on 79% inimestest öelnud, et toimunu ei olnudki nii hirmus, kui esialgu näis.


  1. Unista vähem


Kuna liigne unistamine teeb inimese õnnetumaks ja alandab ta töövõimet, püüa uneleda veidi vähem või kui, siis millestki kättesaadavamast. Meil kõigil on täidetavad ja täitumatud soovid. Nende realiseerimiseks on vaja jõudu, teadmisi ja materiaalseid võimalusi. Paljud inimesed elavadki illusioonide maailmas. Kui aga soovid ei täitu, tekib negativism iseenda kui hädavarese vastu. Rahuldamatud soovid segavad nautimast elu.

See koorem võtab jõu, energia ja eneseväärikuse tunde, mis reeglina viib kurbade emotsionaalsete tagajärgedeni. Täitumatud unistused loovad ajapikku emotsionaalse soomuskatte, mis muudab inimese ükskõikseks — tal kaob elu maitse.

Et vähem unistada, tuleb vaba aeg maksimaalselt produktiivse tegevusega täita. Võib ju meeldiv olla lesida diivanil ja lakke vahtida, andudes unistustele, ent palju huvitavam oleks raamatut lugeda, uue retsepti järgi spinatipirukat valmistada, kinno minna või sõpradega kohtuda.

Või õpi püstitama enda ette reaalseid sihte ning neid siis saavutama. Unistamine Maldiividele reisist on palju parem, kui see on planeeritud järgmisse kuusse, mitte aga kaugesse tulevikku.


  1. Otsi meelepärast tööd


Ära heida meelt, kui sul pole tööd. Vahel on parem vahet pidada, kui haarata iga töö järele, eriti veel siis, kui see töö sugugi ei meeldi. Ebastabiilne, liigselt pingutusi nõudev töö võib inimese õnnetuks teha. Selline töö — kõrgete nõudmiste ja madala töötasuga — on psüühilisele tervisele palju kahjulikum kui tegevusetus. Varem oldi arvamusel, et igasugune töö teeb inimese õnnelikumaks. Ent see on õige vaid juhul, kui see pakub rahulolu ja head sissetulekut. Seega, inimesed, kes tunnevad, et antud töö on sobimatu, peavad otsima endale sobivama.


  1. Rääkige


Ei tasu — isegi mitte taktitundest ja hirmust teist inimest solvata — vaikida oma probleemist, kui näib, et see on olemas. Räägi kindlasti sellest, mis sind häirib. Võimalik, et sinu kartused osutuvad alusetuteks. Nendest rääkides aga säästad end stressist. See puudutab nii professionaalset kui ka isiklikku elu.

Mahavaikitud probleemi ei ole võimalik lahendada. Vältimatult saabub kriitiline hetk, kui purskad selle siiski endast välja — otsekui tamm oleks purunenud ja vesi pühib nüüd kõik oma teelt.

Seetõttu ära vaiki, kui sul on, mida öelda. Igasugune jutuajamine annab infot, mida saab mõistlikult kasutada.


  1. Vaheta rakurssi


Et saada õnnelikuks, on vahel tarvis lihtsalt rakurssi muuta ja vaadata toimuvale hoopis teisest küljest. Vaatenurga, mitte olukorra, muutmine aitab tõepoolest alandada stressisituatsioonide hulka. Püüa mõelda positiivselt ja väldi enneaegseid oletusi. Kui ülemus vaatas sind hommikul pahaselt ega teretanud, ära tee sellest järeldust, et ta pole sinu tööga rahul. Võimalik, et ta oli lihtsalt mõtteis, pahane pilk aga ei omanud mingit tähendust.


  1. Reageeri kriitikale õigesti


Suhtu oma aadressil tehtavasse kriitikasse konstruktiivselt ja ära solvu — hinda seda. Mõtle, et sind kritiseerivad inimesed soovivad sulle head. Veena end selles, et mitte keegi ei ürita sind solvata või veelgi vähem — alandada. Kui sind kritiseeritakse, tähendab, sinusse ei suhtuta ükskõikselt. Inimesed kulutavad oma kallihinnalist aega sinu probleemide arutamiseks. Miks sa ei võiks siis neid selle eest tänada?

Kui sa aga ei ole nõus kriitikaga ja tead täpselt, et see ei puutu sinusse, siis pole ka mõtet seda südamesse võtta.


  1. Ela siin ja praegu


Inimese võib õnnelikuks teha rikkus, tervis ja õnnestunud abielu — nii arvab enamus naisi. Ent õnn võib peituda ka pisiasjades. Peamine — ei tohi karta tulevikku. Möödunud kogemustest võta tänulikult kaasa parim ja ela nautides oma olevikku.

Inimesele on omane põdeda selle üle, mis oli, otsida sealt kinnitusi oma edukusele või muretseda ebaõnnestumiste pärast, meenutades oma vigu.

Vahel me isegi jätkame mõtteis rääkimist inimesega, kellele me ei vastanud. Jääme kinni minevikku otsides õiget ja „väärilist” vastust.

Samas ehitame tulevikuplaane, kaaludes oma jõudusid, hinnates prioriteete, mõeldes, millised on meile kasulikumad, kus aga võime kaotajaks jääda…

Minevikku ei ole enam, ometi oleme sinna kinni jäänud, tulevikku ei ole veel. Elu aga toimub just siin ja praegu — me käime tänaval, hingame sisse õhku, tunneme vihma lõhna, kuuleme mööduvat autot… ning sellel hetkel ei ole põhjust kurvastada…