Ilukirurgia: igavest noorust ei saa osta mitte mingi raha eest, kui enda eest pole õigesti hoolt kantud

 (2)
Millal on õige aeg mõelda näo korrigeerimisele?
Ilukirurgia: igavest noorust ei saa osta mitte mingi raha eest, kui enda eest pole õigesti hoolt kantud
Foto: Analise Benevides/Unsplash

Näoprotseduure on ilukirurgias pakkuda sama palju kui ülejäänud kehaosade protseduure kokku. Seepärast pole imestada, et kosmeetiliste protseduuride valik võib lüüa silme eest kirjuks. Pöördusime ilukliiniku Christinas Clinic poole, kelle patsient, ,„Minu imelise muutumise“ Reet, möödunud nädalal televaatajad oma noorusliku välimuse ja näolt pühitud 15 aastaga pahviks lõi ning usutlesime kliiniku juhatajat Brit-Carmen Norlanit näoprotseduuride asjus.

Milliste muredega pöördutakse tavaliselt ilukliinikusse? Millistel põhjustel hakatakse kaaluma iluprotseduure ja -operatsioone?

Iluprotseduuride ja -operatsioonide kaalumine algab tavaliselt konkreetsest vajadusest — millestki, mis tõsiselt häirib. Kuna nägu on meie visiitkaart number üks, sest see on näha kõigile ja alati, siis oleme üldjuhul oma näo suhtes tundlikumad kui muude kehaosade suhtes. Näiteks pisikene punn näos võib inimest rohkem häirida kui suur deformatsioon kusagil kehal. Põhjusi, mille pärast kliinikusse tullakse, on mitmeid: vananemisilmingud, miimikakortsud, traumajärgselt moondunud nina, kaasasündinud „iluvead“, nagu näiteks näopoolte diferentsiaalsus, vajunud silmalaud jpm.

Millised on esimesed lihtsamad näoprotseduurid, millest tavaliselt alustatakse? Millises vanuses võiks ilukirurgiale mõelda?

Kõige esimene tasand on tavaliselt laser- ja süsteprotseduurid. Neid võivad vajada igas vanuses inimesed. Näiteks on botuliintoksiinisüstidega võimalik silendada miimikakortse, parandada näopoolte diferentsi ja kulmude asetust, võtta maha liigset lihastoonust, kohendada liiga suuri igemeid ning lõua jäikust. Täitesüstid võimaldavad nahka hüaluroonhappega sügavuti niisutada, siluda kortse, modelleerida nägu jpm. Laseri abil saab eemaldada mitmesuguseid nahaprobleeme nagu pigmendilaigud, nahapaksendid, akne, (akne)armid ja erinevad nahamoodustised.

Seotud lood:

Kindlasti ei maksa oodata viimase hetkeni, et tulla spetsialisti juurde ja küsida, mida saab teha, et vananemist ära hoida või esimesi vananemismärke kaotada. Süste- või laserprotseduurid võivad olla näidustatud näiteks juba 20+ aastasele naisele või mehele, kelle nahk on liigse päikese tõttu rikutud või kes kannatab mõne nahaprobleemi all. Tohutult häid tulemusi on meie praktikas andnud ka kombineeritud meetodid, kus üheaegselt kasutatakse erinevaid lasereid, nahahooldustooteid ja süste.

Millal tuleks kirurgilistele protseduuridele mõtlema hakata? Millised on esteetilise kirurgia pakutavad võimalused?

Vananemisilminguid süstidega lõpmatuseni ära hoida ei ole võimalik ning umbes 35+ vanuses on heaks lahenduseks naha aluskudede toestamine ja tõstmine kirurgiliste toestusniitide abil. Need niidid jäävad sisuliselt raamina nahaaluskudede ja lihaste külge ning hiljem on neid võimalik ka üle pinguldada. Kõige paremini toimivadki kirurgilised tuginiidid just preventiivselt– üks asi on lasta teha protseduur noorendamise eesmärgil, teine asi on vananemist ennetada. Kirurgilisi tuginiite oleme paigaldanud juba 9 aastat ning patsiendid on tulemustega väga rahul.

Kui nahk hakkab vajuma ning tekivad nahaülejäägid (põhjustatud nt kaalulangusest, vanusest, geneetikast), siis ainult tuginiitidest siiski ei piisa. Nahaülejäägid tuleb kirurgiliselt eemaldada. Kõige radikaalsem meetod on full facelift ehk kogu näo- ja kaelapiirkonna tõstmine, mille käigus eemaldatakse nii üleliigne nahk kui ka pinguldatakse lõtvunud lihased.

Kirurgilistest võimalustest on olemas veel ka näiteks lõua endoproteesimine ehk lõua suuruse ja kuju kohendamine, ning näo ja kaela rasvaimu. Need protseduurid toovad näojooned kenasti esile ning inimene jätab visuaalselt tunduvalt värskema ning noorema mulje.

Millele tuleb tähelepanu pöörata, kui lasta nägu korrigeerida?

Ääremiselt oluline on pöörduda tervishoiuasutusse, kus tegeldakse nii süsteprotseduuride kui esteetilise kirurgiaga. Kõige kurvem on see, kui naine läheb nägu korrigeerima või huuli suurendama mõne tavakoolituse läbinud süstija juurde, kes on spetsialiseerunud vaid ühele protseduurile või näoosale. Nägu tuleb vaadelda kui tervikut, mitte keskenduda üksnes silmadele, huultele, ninale, põsesarnadele või lõuajoonele.

Esteetilise kirurgia viimane trend räägib profiilikirurgiast — tuleb arvestada näo kõiki proportsioone ja seda, kuidas üks näoosa teiste suhtes paikneb. Näiteks on nina korrigeerimise juures vaja pöörata tähelepanud ka lõuale, ning huulte süstimise puhul mängib rolli hambumus.

Samamoodi ei ole alati mõistlik miimikakortse või suuümbruse kurde süstidega liialt täita, sest kudede langemise korral ei pruugi täitesüstid soovitud nooruslikku tulemust anda. Küllaltki tihti jõuavad „ringiga“ meie juurde patsiendid, kes on mõnes muus kliinikus kulutanud ohtralt raha sellistele protseduuridele nagu mesoniidid või (valesti tehtud) täitesüstid või laserravi, ning kes pole neist abi saanud või on probleem koguni hullemaks läinud, sest lähenemisviis oli algusest peale vale.

Kui palju on esteetilise kirurgia abil võimalik vananemist edasi lükata?

Töö sõltub „tellija materjalist“. Olenevalt näonaha seisundist ning inimese elustiilist on võimalik „kella tagasi keerata“ lausa 15–20 aastat. See aga, et saaksime 70-aastasest teha välimuselt 20-aastase, on loomulikult võimatu. Igavest noorust ei saa osta mitte mingi raha eest, kui enda eest pole õigesti hoolt kantud.

Näiteks Reeda puhul pidime tegelema väga raskete nahakahjustustega, mis olid tingitud pikaaegsest suitsetamisest ning näonaha hooletusse jätmisest. Iga suitsetatud sigaret oli justkui näkku joonistatud. See on küll päris karmilt öeldud, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et suitsetajad tegelikult tõesti ei tea, millist meeletut kahju nad endale tekitavad. Üks asi on nikotiin, mis traumeerib veresooni ja elundeid, ja teine asi on tõrv, mis lokaliseerub rasvarakkudesse. Kui tavaliselt on rasvarakk kergelt helekollane, siis suitsetaja rasvarakk on pruun — see tähendab, et nahapinna alust esmast toestuskihti läbivad kapillaarid on atrofeerunud ning naha alla ei jõua piisavalt hapnikku. Seepärast on suitsetaja nahk alati hallikas, hapnikuvaene, väsinud.