Kas teadsid, et koduseinte vahel ähvardavad su naha tervist nii mõnedki tegurid? Aitame neile leevendust leida


Kas teadsid, et koduseinte vahel ähvardavad su naha tervist nii mõnedki tegurid? Aitame neile leevendust leida
Foto: Shutterstock

Kuna veedame praegu tavapärasest enam aega sisetingimustes, avaldab see paratamatult mõju ka meie nahale. Panime seetõttu kokku informatiivse nimekirja mõningatest nahka kahjustavatest teguritest ja lisasime juurde ka mõningad nõuanded, mis olukorda ehk veidi leevendada võiksid.

Esimene probleem — sisereostus

Siseõhk on sageli rohkem saastatud kui välisõhk. Tänaseks tõendavad juba ka teadusuuringud, et sisetingimustes levivad saasteained seisavad tihtilugu nahahaiguste ja kiirelt vananeva naha taga. Tavapäraste siseõhu saasteainete hulka kuuluvad näiteks olme-, mööbli- ja ehituskemikaalides sisalduv formaldehüüd, samuti bakterid ja seente spoorid. Gaasipliidid ja tubakas tekitavad vingugaasi, puidu- ja söeahjud, küünlad ning viirukid aga lämmastikuühendeid. Ilu- ja juuksehooldustoodetes ning puhastusvahendites jätkuvalt leiduvad silikoonid aga näiteks aurustuvad ja halvendavad õhu üldist kvaliteeti.

Kuna nahk on inimese keha suurim organ ja barjäär keskkonna ning siseorganismi vahel, on see kõige laialdasemalt mõjutatud õhusaasteainetest. Saasteained tekitavad vabu radikaale, põhjustades oksüdatiivset stressi, mis põhjustab kollageeni lagunemist ja kiirendab naha vananemist. Kokkupuude õhusaasteainetega on seotud ka pigmendilaikude moodustumise, nahalööbete ja ekseemidega. Reostus võib ka halvendada mõnda nahahaigust nagu näiteks atoopilist dermatiiti ja aknet.

Seotud lood:

Kuidas olukorda leevendada:

  • Õhutage ruume sageli.
  • Valige looduslikud, mittetoksilised majapidamistarbed.
  • Kasutage antioksüdante sisaldavaid nahahooldustooteid.

Teine probleem — kuiv õhk

Ruumide kütmine kuivatab siseõhku. Madal õhuniiskus kuivatab naha pinda ja muudab nahabarjääri nõrgaks. Piiratud barjäärfunktsiooni tõttu ei ole nahk võimeline vett hoidma ning nahk võib üldiselt muutuda kuivaks ja olla stressis. Eriti mõjutab madal õhuniiskus kuiva, küpse või atoopilise nahaga inimesi.

Kuidas olukorda leevendada:

  • Õhutage ruume sageli.
  • Kasutage sügavalt niisutavaid nahahooldustooteid, mis sisaldavad hüaluroonhapet ja muid võimsaid niisutajaid.
  • Kasutage õhuniisutajat, asetage radiaatoritele puhtad märjad rätikud, peske põrandaid puhta veega.

Kolmas probleem — D-vitamiini puudus

D-vitamiin on oluline tervete luude ja naha seisukohalt. See hõlbustab kaltsiumi imendumist, toetab immuunsüsteemi ja sellel on organismis veel palju muid olulisi rolle. Samuti on D-vitamiin näidanud võimet aeglustada naha vananemist. Kui viibime siseruumides ja ei saa piisavalt päikesevalgust, ei saa me ka piisavalt D-vitamiini. D-vitamiin stimuleerib teadaolevalt õnnehormooni serotoniini, seega võib siseruumides viibimine samuti mõjutada meie üldist meeleolu.

Kuidas olukorda leevendada:

  • Laske tuppa valgust.
  • Viibige mõnda aega akna lähedal ja laske päikesevalgusel nahka soojendada.
  • Päikesevalguse päevane annus piisava koguse D-vitamiini saamiseks on heleda nahaga inimestel hinnanguliselt umbes 15 minutit, tumeda nahaga inimestel paar tundi.
  • Kui te ei ole harjunud kasutama päikesekaitsekreemi (rangelt soovituslik!), manustage tooteid, mille koostises on E-vitamiin ja lükopeen, need aitavad UV-kiirte negatiivset mõju tagasi pöörata.
  • Võtke D-vitamiini toidulisandeid.

Neljas probleem — liigne ekraaniaeg

Siseruumides olemine on tihti seotud suurenenud ekraaniajaga. Ekraanid kiirgavad näiteks HEVi (kõrge intensiivsusega nähtav valgus). Uuringud näitavad, et need heitkogused aitavad kaasa vabade radikaalide tekkele, mis kiirendavad vananemist. On tõestatud, et antioksüdandid vähendavad ekraani kiirguse negatiivset mõju. Ekraaniseadmete kasutamine õhtul võib häirida ka looduslikku ööpäevast tsüklit, mille tulemuseks on vähem taastav uni.

Kuidas olukorda leevendada:

  • Piirake ekraaniaega.
  • Kasutage ekraanifiltreid, mis eraldavad sinist valgust.
  • Ärge kasutage ühtegi ekraaniseadet pärast kella kaheksat õhtul.
  • Kasutage antioksüdante sisaldavaid nahahooldustooteid.


Kuidas aidata siseruumides viibides oma nahka:

Purederm Sügavpuhastav must O2 vulkaaniline mullimask, 3.50€

1. Koori

On aeg olukord heledamaks (või helgemaks!?) muuta! Kasutage AHA-koorijaid. Siseruumides mõjutavad meid UV-kiired vähem, nii on see õige aeg, mil nooredavaid ja särava andvaid koorimismaske ära kasutada — tehke nahale lausa ravikuur ning õues käies kasutage seega alati päikesekaitset.

MÁDARA SOS Hydra Recharge Cream, 39.90€

2. Niisuta

Hoidke oma keha, nahk ja juuksed niisutatud. Jooge palju vett ja kasutage koos koorimisprotseduuridega niisutavaid ja noorendavaid kreeme ning maske. PS! Näohooldust laiendage ka kaelale ning dekolteele.

LUSH Wiccy Magic Muscles massaažikas, 9.95€

3. Püsi aktiivne

Regulaarne liikumine on võti tervisliku väljanägemisega nahani. Isegi kui peate koju jääma, võite siiski olla füüsiliselt aktiivne. Treening soodustab ainevahetust ja vereringet, mis omakorda varustab naharakke oluliste toitainetega. Alustage oma päeva 20-minutilise treeninguga. Avage aken ja laske enne hommikusi tegevusi värsket õhku tuppa. Pärast treeningut võtke soe või külm dušš, mis aitab tugevdada naha elastsust. Pärast dušši tehke probleemsetele piirkondadele jõuline massaaž toitainerikka õliga.

Foto: Purederm Moisture & Nourishing kätemask, 3.9€

4. Hoolitse oma käte eest

Pese käsi sageli seebi ja veega vähemalt 20 sekundit. Käte pesemine on osutunud tõhusaks viisiks kaitsta end nakkuste eest. Kas teadsite, et puudutame oma nägu keskmiselt 23 korda tunnis? Ärge kunagi puudutage oma nägu, sööge ega jooge pesemata kätega. Kasutage rikkalikku kaitsekreemi, et hoida nahk pehmena.