Keskeakriis — kellele ja milline?
Milles siis peitub selle salakavala kriisi saladus, millises vanuses see meid tabab ning kuidas sellega ikkagi toime tulla?
Artikleid meeste sarnase haiguse variantidest on päris palju kirjutatud. Meestel on tõesti keerulisem hakkama saada oma enesehinnangu kriisiga. Seetõttu soovitatakse meile, naistele, olla kannatlikum. Suuremeelsuse tuhinas peame andestama oma meestele nende halva tuju, morni väljanägemise ning muudki kriisiga kaasas käivad nähud.
Mida aga peaksime tegema meie ise, kes me tunneme täpselt samasuguseid emotsioone?
Kallis, mul on kriis!
Kes meist poleks tahtnud kasvõi kordki selliselt oma halba tuju õigustada? Kui sa oma elule tagasi vaadates (sõltumata sellest, kui vana sa olete) tunned valu ning pettumust, siis on sinu diagnoos selge: depressioon ja keskeakriis. Ometi ei tasu meelt heita. Sügavad mõtisklused elu üle panevad sind uutmoodi vaatama kõigele, mis ümberringi toimub. Ja see on tore. Sa lihtsalt oled saamas täiskasvanuks (mitte aga ei vanane, nagu sulle näib!).
Palju õnne!
Täiesti vale on rääkida keskeakriisist traagiliselt. Jah, see on raske periood, kuid tänu mõtisklustele ning väärtuste ümberhindamisele võime endale teadvustada, et miski on valesti ning seda saab muuta. Peamine — ei tohi depressiooni langeda ega liialt enesekriitikaga tegeleda.
Kriisivastane programm
Ega eneseanalüüs iseenesest halb ei ole, ometi ei tohiks üle pingutada mõtiskeludega, mis pealegi veel eriti meeldivad ei ole. Nii võib sind tõepoolest tabada sügav depressioon.
Alljärgnevalt on toodud mõningad soovitused keskeakriisist võitjana välja tulemiseks.
- Ole realist. Aitab pilvedes hõljumisest. Võta eest oma roosad prillid ja lepi sellega, et osa unistustest ei täitugi. Muide, selles pole midagi halba. Tegelikult ei ole ju teada, mis oleks juhtunud, kui kõik see, millest sa nooruses unistasite, oleks elus realiseerunud.
- Leia huvitav tegevus. Et mitte uppuda oma kurbusesse „kadunud nooruse, ilu ja realiseerimata võimaluste “ pärast, võta ette midagi uut. Kodused toimetused ja töö ei tule arvesse. Mine tantsukursustele, käi basseinis ujumas, asu uut keelt õppima… Variante on lõputu hulk. Tähtis on, et oleks huvitav elada.
- Armasta iseennast ja oma minevikku. Oma elu võib väga erineval moel hinnata. Sinu ülesandeks on aktsendid õigesti paika panna. Märgi ära mitte ainult enda vead, vaid ka õnnestumised. Tunnusta kõike seda, mida oled saavutanud.
- Mõtle välja plaan ning tegutse vastavalt sellele. Loomulikult ei tohi äärmustesse langeda. Kui sulle miski ei meeldi, kirjuta üles võimalikud muudatuste variandid, vali enda jaoks kõige sobivam ning tegutse vastavalt sellele. Kardinaalseid otsuseid ei tohiks seejuures liiga kiiresti vastu võtta. Kui sulle näiteks ei meeldi sinu töö, siis pole see veel põhjuseks otsekohe töölt lahkuda. Püüa esialgu muuta oma lähenemisnurka töörutiini suhtes ning leida sealt plusse ja miinuseid. Nii võib tööd isegi armastama hakata.
3 näidisfraasi
Kui sa kasutad neid lauseid sagedamini kui kord nädalas, siis koputab keskeakriis ilmselt juba uksele. Ole valmis talle vastu seisma.
1. Olen vananenud! Mul on nii palju kortse, esimesed hallid juuksed on näha, tselluliit, venitusarmid, liigsed kilod…
Kuidas end lohutada? Selle eest olen nüüd targem, kogenenum ja huvitavam. Muide, 70% meestest on arvamusel, et küpses eas naised võivad noorukestest hulga ilusamad olla.
2. Olen nii tüdinenud! Töö, kodu, mees, üksluine seks temaga.
Kuidas end lohutada? Esiteks sellega, et sul on kõik see olemas, teiseks — sa võid kõike seda muuta. Kas sa siis polegi ise oma saatuse perenaine?!
3. Aga äkki ma eksisin? Läksin vale eriala õppima, abiellusin vale mehega, laps sündis valel ajal, ilmaasjata keeldusin heast tööst..
Kuidas end lohutada? Toimuva analüüsiga. Küsi endalt eelkõige, kas tõesti on kõik nii hirmus? Ning vasta siis sellele ausalt. Kas sa oled ikka valmis ühel hetkel loobuma oma harjumuspärasest elust? Lahutama mehest? Jätma töö? Kas tõesti on kõik nii hull? Nüüd aga, selle asemel, et kannatada, mõtle sellele, mille üle uhke oled — edu tööl, toredad lapsed, kestev suhe mehega. Ja ära unusta ennast kiitmast! Tegelikult oled vägagi tubli!
„Ohtlik“ iga
22-28 Sellel ajal tabab naist nn ambitsioonide kriis. 15-aastaselt unistasid, et 24-25-aastaselt lähed kindlasti mehele, muretsed palju lapsi, teed karjääri ning ostad uhke maja mere äärde (variante on palju). Kokkuvõttes pole kedagi, kellega lapsi muretseda, töö ei paku rahuldust ega ka raha. Samas võib ka teisiti olla — sa oled abielus, teil on lapsed ja sulle näib, et elu on lõppenud enne, kui üldse alatagi sai.
Mida teha? Tuleb muuta suhtumist väljakujunenud olukorda. Sa pole mitte üksik, vaid vaba! Sul pole mitte igav, vaid vastutusrikas töö. Sa oled juba üsna täiskasvanu, samas küllalt noor, et mõista — kõik, mida teed, läheb paremuse suunas. Sa ei jää ilma ei perekonnast ega ka karjäärist (lapsed kasvavad peagi suureks ning te saate jälle tööle minna), kui sa seda ise muidugi tahad.
30 Kolmkümmend on naise jaoks väga oluline iga. See on just see aeg, kui naine hakkab mõtlema, kas ta liigub ikka õiges suunas, kas elab ikka õige mehega koos ning kas ta on ikka valinud õige elukutse. Teile näib, et 30 on peaaegu et viimane võimalus midagi muuta. Selle arvamuse tõttu minnakse vahel lausa liiale ning viskutakse pea ees vette, rikkudes sellega kõik, mida saavutatud ollakse.
Mida teha? Leppida oma vigade ja kaotustega. Jah, miski ebaõnnestus, selle eest said elukogemuse võrra rikkamaks. 30-aastaselt on sul õigus minevikueksimustele, mitte aga tulevikueksitustele. Ära võta vastu kiireid ja mõtlematuid otsuseid. Kirjelda end parem nii, nagu seda teeks sinu parim sõbratar. Küll näed, et sa meeldid endale.
50-55 Sellele eale on iseloomulik „uue identiteedi kriis“. Naine harjub oma uue kehaga, muutustega organismis ning oma uue sotsiaalse rolliga.
Mida teha? Otsida kõikjalt positiivseid momente. Samas tuleb pidevalt hinnata riske — ei tohi rumalast peast rikkuda oma elu hetkeliste kapriiside tõttu.
Müüdid ja legendid
Keskeakriis on ainult meestel. Sugugi mitte. Võib vaid öelda, et nendel väljendub see tugevamini. Kuid ka naised kalduvad teatud hetkedel oma elu ümber hindama.
Keskeakriis tabab 35-40-aastaseid. Psühholoogide arvates on see diagnoos tunduvalt noorenenud. Paljud tänapäeva noored mehed ja tütarlapsed jõuavad juba enne 25-aastaseks saamist nii palju proovida (vahetada hulga töökohti ja partnereid), et hakkavad juba suhteliselt noorelt pettumust ja keskeakriisi esimesi märke tundma.
Keskeakriisi saab vältida. Kahjuks mitte. Varem või hiljem tabab teid ikkagi hetk, mil tuleb tagasi vaadata ning tunnistada endale oma vigu ja lüüasaamisi. Tähtis on, et, veidi nukrutsenud, ei tohi langeda depressiooni. Tuleb teha järeldused ning vaadata rõõmsalt ning lootusrikkalt tulevikku.
Allikas: SamaJa
