Kevadel on nahk tuhm, väsinud ja elutu. Kuidas seda uuesti turgutada ja ellu äratada?
Ilmselt on paljud pärast mitmekuulist kaamost kogenud, et nahk on tuhmim ja kuivem ning juuksed ja küüned haprad. Lisaks oleme pika talve jooksul ära kulutanud suurema osa oma organismile vajaminevatest vitamiinide ja mineraalide tagavarast, mistõttu võime tunda väsimust. Kuidas ennast talve järel turgutada ja särava jumega kevadele vastu minna, selgitab lähemalt Südameapteegi proviisor-toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova.
Nahale teevad liiga külm ja vahelduvad temperatuurid
Naha kuivus on kevade eel levinud probleem. Selle põhjus peitub asjaolus, et külmaga rasunäärmete talitlus aeglustub, muutes kõik nahatüübid kuivemaks. Rasuse nahaga on lihtsam toime tulla, aga kuiva, õhukese ja tundliku puhul süvenevad probleemid talvega tublisti. Üheks süüdlaseks on suur välis- ja toatemperatuuride vahe, mis sunnib alatasa uue keskkonnaga kohanema. Niiskus, tuul, külm ja kevadtalvel lisanduv UV-kiirgus suurendavad naha koormust veelgi.
Väsimus on samuti see, mis muudab meie naha tuhmimaks. Siin on kindlasti oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini taset organismis. Tunneme, et meil on vähe energiat. Oma märgi võivad väljanägemisse jätta ka talvel läbipõetud viirushaigused. Selle ajelt tahaks varakevadel peeglisse vaadates haarata kõikvõimalike vitamiinipurkide ja kreemituubide järele, kuid nagu ikka, on ka siin oluline mõõdukus! Muidu teed liiga nii kehale kui ka oma rahakotile.
Vitamiinilaks naha elujõu heaks
Väsimus ja kahvatu väljanägemine viitab otseselt vitamiinipuudusele. Ütlus, “sa oled see, mida sööd”, kehtib ka siin täie tõsidusega. Seega on esmajärgus oluline üle vaadata, et toitumine oleks korras. Söögiga peaks me üldjuhul saama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Paratamatult aga ei tervita meie kliima kevadkuudel ülemäära suure puu- ja köögiviljavalikuga. Samuti mõjutavad vajalike toitainete omastamist meie kesised söömisharjumused.
Toitev pai A-, B-, C, D- ja E-vitamiiniga
Sellises olukorras saab tuge purgivitamiinidest. Oluline on aga silmas pidada, et enamik neist ei ole mõeldud aasta ringi manustamiseks, vaid võetakse kuuridena, mille pikkus võiks olla maksimaalselt kaks kuud, seda kaks kuni kolm korda aastas. Varakevad ongi hea aeg ühe ilukuuri alustamiseks.
Päris kõiki tähestikutähti koju varuma ei pea, kuid mõned neist on nahale just eriti head sõbrad. Näiteks A-vitamiin aitab säilitada ja taastada naha nooruslikkust ning sellel on oluline roll rakkude arengus ja kudede moodustamisel. A-vitamiini puudusel on nahk kuiv ja kare.
B-grupi vitamiine on erinevaid ja osa neist on naha jaoks väga kasulikud. Näiteks B2 vitamiin on oluline naha, küünte ja juuste arenguks. Vitamiin B3 on aga vaja, et närvikude ja nahk toimiks normaalselt ning keha toodaks kasvuhormooni. C- vitamiin omakorda on aga antioksüdant, mis tugevdab immuunsust ning sellel on oluline roll sidekoe normaalses arengus. Samuti on see vajalik naha ja veresoonte elastsuseks ja aitab väsimuse vastu. D-vitamiin annab energiat ja kaitseb nahka.
E-vitamiini aitab hoida keha nooruslikuna, tugevdab naha kaitseomadusi ja aitab vähendada kortsukesi. Ka oomega-rasvhapped aitavad muuta naha elastsemaks ja anda tervema väljanägemise.
Klaarim pale kreemipurgist
Lisaks suukaudsetele vitamiinidele on tähtis naha eest hoolt kanda ka välispidiselt. Varakevad on hea aeg end hellitada maskide, koorijate ja kreemidega, mis aitavad selle vedelikusisaldust taastada. Maskidest võiks valida toitvamad ja rasvasemad, mis tõhusalt niisutaks. Koorijad aitavad aga ilmastikutingimustest tekkinud surnud naharakke eemaldada. Samas tuleb meeles pidada, et nii, nagu kreeme, tuleks maske ja koorijaid valida vastavalt nahatüübile. Pea selleks vajadusel nõu spetsialistiga.
Lisaks juba tuttavamatele protseduuridele võiks kevadel ette võtta ka seerumikuuri. Selleks kanna enne näokreemi kasutamist paar tilka seerumit näole ja kaelale. Seerumi aktiivaineid aitavad tõhusalt ja kiiresti toita nahka, lisavad toonust ja aitavad siluda kortse. Tulemuseks näib jume ühtlasem, ilme puhanum, nahk pringim ja niisutatud.
Tervita päikest tõhusa UV-kaitsega
Naha eest hoolitsemist ei tohiks ära unustada ka õues. Esimesed päikesevannid on igati teretulnud, kuid kindlasti peaks kasutama UV-kaitset, kuna päike võib õrnale ja alles talvest toibuvale nahale kergesti liiga teha. Ka esimestel kevadkuudel tuleks näole määrida SPF-faktoriga kreemi.
Hellita keha kreemide ja õlidega
Näonahale lisaks ei tohiks tähelepanuta jääda ka ülejäänud keha, mis küll on rohkem külma eest kaitstud kui nägu, kuid siiski mööduvast talvest räsitud. Kui nahk kuskilt kisub, sügeleb või on lõhestunud, aitavad kiire ja tõhusa leevenduse leida niisutavad ja pehmendavad tooted. Kreemide koostises on lipiidid ehk rasvad, mis aitavad taastada naha sarvkihi struktuuri. Lisaks sisaldavad need erinevaid niisutavaid aineid (nt glütserool), mis soodustavad samuti naha paranemist. Tänapäeval on suur valik intensiivselt hooldavaid kehakreeme, mis ei ummista poore, ei kleepu, imenduvad kiiresti. Seetõttu ei tasu karta, et pärast kreemitamist veel tükk aega riideid selga ei saa panna.
Sügavalt niisutavad ka õlid. Efektiivsed on näiteks tooted, mis sisaldavad saialilleõli, mis stimuleerib uute naharakkude kasvu. Lavendli- ja kummeliõli aga rahustavad ja pehmendavad nahka. Rosmariiniõli ergutab ja on antiseptiliste omadustega, leevendab põletikku ja punetust.
Ka pesemisel võiks tavapärast dušigeelide asemel eelistada kergetoimelisi vahendeid, näiteks dušiõlisid, mis liialt ei kuivata. Hea nipp on ka see, kui kanda nahaniisutaja veel rätikukuivale kehale, siis imendub kreem kõige paremini. Võimalusel tuleks vältida antibakteriaalseid seepe ning tugevalõhnalisi deodorante.
Kõigi kosmeetikavahendite puhul tasuks enne esmast kasutamist vaadata toote etiketti. Tavakosmeetika võib sisaldada sünteetilisi lisaaineid, et suurendada toote mahtu. Need kuivatavad nahka, muudavad selle loomulikku mikrofloorat.
Tarbi piisavalt vett!
Ja lõpetuseks — väga hea nahaniisutamise salarelv on vee joomine. Tekita endale harjumus iga päev korrapäraselt vedelikku tarbida. Kui see kipub aeg-ajalt meelest minema, on internet täis erinevaid äppe, mis seda meelde tuletavad. Nii hoiad oma keha hüdreeritud. Vesi aitab kehast jääkaineid välja uhtuda ja nii imenduvad ka vajalikud toitained paremini. Igapäevaselt vedelikku tarbides hoiad ka oma naha korras ja tunned ennast palju värskema ja energilisemana.
Kui kogu aeg vett juua ei jaksa, kombineeri ja katseta taimeteedega, mis samuti väsinud kehale mõnusa lisakäigu anda võivad. Kui eelmise aastal põllult ja peenralt kogutud varud on juba otsas, leiab valiku ka apteegiriiulilt. Kevadväsimuse vastu aitavad võidelda kibuvitsamarja-, kõrvenõgese-, nurmenuku-, põdrakanepiürdi teed. Need taimed sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid.
Kokkuvõttes algab kõik sinust endast! Kuula oma keha ja leia endale sobivad ilurituaalid, kuidas enda eest hoolitseda. Meie välimust peegeldab just meie sees toimuv. Sisemine ja välimine heaolu on võrdse kaaluga.
