Kevadine päike ja paast annavad energiat ning toovad hea une
Mida rohkem on päeval valgust, seda parem on inimese uni ja seda rohkem on tal ka energiat. Miks aga magavad inimesed suveperioodil vähem kui talveperioodil, sellele Veldi veel täpselt vastata ei oska.
“Kas see tuleb sellest, et suvel on uni intensiivsem või et suvel on parem meeleolu ja rohkem liikumist,” arutleb unearst. Selge on see, et päiksevalgusest saab inimene D-vitamiini, mis paneb ta kasvama ja tema luud arenema. “Kasvamine toimub sügava une ajal, kuid me ei tea veel täpselt seda seost D-vitamiini ja kasvamise vahel, mis on unega seotud,” lisab Veldi.
Nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et biorütmide, une, emotsioonide, vananemise, immuunsüsteemi ja sugulise küpsemise regulatsioonis on oma roll käbinäärmes biosünteesitaval hormoonil melatoniinil. Melatoniin on une ja ärkveloleku regulaator ning selle süntees käbinäärmes sõltub valguse ja pimeduse vaheldumisest: see algab pimeduse saabudes, saavutab kõrgtaseme öösel ja väheneb suurel määral päiksetõusuks. “Öösel ei ole tähtis mitte see, kui palju meil melatoniini käbinäärmes on, vaid kui palju seda käbinäärmest verre eraldub,” arutleb Veldi.
Paast annab hea une
Söömine on samuti üks une mõjutaja. “Paastudes ehk vähem süües tekib suurem unevajadus, sest magades hoiab organism energiat kokku. Une ajal inimene energiat ei vaja, uni on vajalik energia säilitamiseks. Loomulikult ei soodusta und liigne paast, mis võib tervisele hoopis kahju tuua,” hoiatab Veldi.
Kui rääkida veel toitumise, haiguste ja une seostest, siis viiendik unehäiretest on Veldi sõnul seotud reflukshaigusega. Reflukshaigus on tõsine haigus, mille korral jõuab maohape maost söögitorru. Umbes pooltel reflukshaigusega patsientidel esinevat öised kõrvetised.
Allikas: Linnaleht
